Repliik: mere kutse
16. aprill 2024, 00:00
Laupäevasel kahe loengu vahelisel pausil otsustasin kohvikus istumise asemel hoopis Noblessnerisse sõita. Lennusadama taga kai peal seisis tabloo, mis teatas, et veetemperatuur on kolm kraadi. Koorisin mantli maha ja poetasin end vette.
Sealsamas mu selja taga seisid vees paadid (tõsi, kuna talisuplushooaeg veel viimast päeva kestis, oli enamik neist vette tõstmata ja nende eest kanti hoolt kaldal), eemal läks veele üks lohesurfar.
Tibas kerget vihma, trepikäsipuu küljes hõljusid otsekui aegluubis laisalt vetikad, minu ümber loksus tumeroheline põhjatuna tunduv merevesi. Jäin mõtlema, kuidas nädala algul olin kuulanud Maris Pruulit kõnelemas Loodeväila ekspeditsioonist Admiral Bellingshausenil ja sellest, mismoodi kisub suure ja avara, seletamatu, tundmatu mere poole.
Usun, et mõistan seda kutset hästi. Kolmekraadises Läänemeres loksudes tundsin, et seesama kutse kõlab ka minule.