Vaade: fosforiidikaevandused tulevad, pole kahtlustki

Aivar Ojaperv. Foto: Ain Liiva

Mõnikord tuleb ebameeldivat tõde tunnistada, mitte elada soovunelmates. Praegusel juhul on ebameeldiv teadmine see, et fosforiiti hakatakse lähiajal Virumaal nii või teisiti kaevandama, meeldigu see meile või mitte.

Pole kuulnud, et keegi Eesti poliitikutest oleks eeltoodud tõsiasja otse ja selge sõnaga välja öelnud. Sest see oleks poliitiline enesetapp. Aga kahtlemata on nad sellest teadlikud, vähemalt osa neist.

TalTechi geoloogia instituudi mäenduse ja maavaratehnoloogia ekspert Veiko Karu ütleb Virumaa Teatajale edastatud kommentaaris selgelt, et fosforiit on Euroopa mõistes kriitiline tooraine, millel on Euroopa majanduses võtmeroll, ja muutunud poliitilise olukorra tõttu ei saa Euroopa loota ka Hiina toormele. Jah, Karu ei ütle üheselt, et kindlasti hakatakse kaevandama, vaid räägib rohkem uuringutest, aga ridade vahel leidub juba piisavalt infot.

Mis me nüüd teha saame? Üks alternatiiv oleks muidugi teatada sinna Euroopasse, et meie maal kaevandate ainult üle meie laipade, aga see sõnakõlks võibki nõnda veel tõeks saada. Igaüks mõistab ju, et Euroopa Liidust me välja astuda ei saa. Me võime ju ilusti laulda ja tantsida ning meile võib meeldida linnulaul, aga globaliseerunud ühiskonnas me üksi jääda ei saa. Läheb EL, tuleb üks teine peremees, teadagi, kes.

Me võime ju ilusti laulda ja tantsida ning meile võib meeldida linnulaul, aga globaliseerunud ühiskonnas me üksi jääda ei saa.

Ainus võimalus on halvast mängust kuidagi võitja või poolvõitjana välja tulla. Et ei läheks nagu Nauru saarel, mis sisuliselt ainult fosforiidivarudest koosneski. Millalgi 1980-ndatel oli tegemist maailma rikkaima riigiga, sest osa kaevandamise tuludest jagati ka riigile ja rahvale, aga nüüd on see saar paras kuumaastik ning rahvas uuesti vaene. Riik ei osanud investeerida ja ootamatult rikkaks saanud rahvas ostis tarbimishulluses kokku kalleid luksusautosid, mis nüüd on kasutusel kanakuutidena – iga soovija leiab netiavarustest Nauru tänapäevast rääkivaid dokumentaalfilme.

Rail Balticu me ilmselt saame – räägitagu mis tahes, aga sellel projektil lasub igal juhul fosforiidi vari. Edasi tuleb loota riigimeeste tarkusele, et tulevasest kaevandamisest saadav tulu jõuaks eranditult meie riigi ja rahva eelarvesse, mitte kellegi kolmanda kasumisse. Ja et keskkond kannataks nii vähe kui võimalik.