Kevadine linnaõhk on keskmisest kordades kahjulikum

Kevadkoristusega kerkivaid tolmupilvi tasub vältida ja tänavakoristuse ajal aknad kinni hoida. Foto: Mailiis Ollino

Ehkki Eestis on õhukvaliteet üldiselt hea, halveneb kevadel linnaõhu kvaliteet märgatavalt. Kevadel paiskub linnatänavatelt lendu suurtes kogustes tervisele kahjulikku saastet ja tolmu, mis on ohtlikud eelkõige hingamisteedele.

Linnaõhk sisaldab mürgiseid peeneid tahkeid osakesi ja vingugaasi, mis tekib põlemisprotsessi tagajärjel. Sisenedes vereringesse ja kehasse, võivad need põhjustada raskeid terviseprobleeme, sealhulgas südamerabandust, insulti ja kopsuhaigusi. Lisaks suurendab kehva kvaliteediga õhk astma, allergiate ja teiste hingamisteede probleemide esinemissagedust.

Õhuseire andmetel on varakevadel linnaõhu reostuse kontsentratsioon 15–20 korda kõrgem kui keskmiselt. Tänavatel hakkab lendlema peen tolm, mille on tekitanud kuudepikkune naastrehvide kasutamine ja asfaldi hõõrdumine.

Oma panuse linnaõhu saastele annavad ka suurtööstused ja eluasemete küttesüsteemid, vale puhastustehnika, aiajäätmete põletamine ja suitsetamine.

Linnas on suurimad süsihappegaasi õhku paiskajad sõiduautod, veoautod ja muud sisepõlemismootoriga sõidukid. Kevadtolmu peamine põhjustaja on aga naastrehvid, mida autojuhid on terve talve jooksul kulutanud ning mille peente osakestega tolm ilmade soojenedes tee pinnalt lendu läheb.

Linnaõhku halvendavad ka hilinenud puhastustööd ja valesti valitud tänavapuhastustehnika. Näiteks on keelatud kasutada lehepuhureid, mis paiskavad maha langenud tolmu taas õhku, kus see seguneb heitgaaside ja peenosakestega, mis teevad tervisele karuteene. Tolmu kinnipüüdmiseks on parem kasutada niiskeid meetodeid.

Samuti tekitab kevadine kulupõletamine suures hulgas vingugaasi ja ebameeldivat suitsulõhna ning rikub õhukvaliteeti.

Käitudes teadlikult, saab igaüks oma harjumuste muutmisega linnaõhu kvaliteeti ja elukeskkonda parandada.