Rahatarkuse soovitused 65-aastastele ja vanematele

Kärt Devaney
Copy
Riik ei saa avalike teenuseid osutada rohkem, kui ettevõtlus maksudega eelarvesse panustab. Kuid küsimus on ka, mida riik selle rahaga täpselt teeb.
Riik ei saa avalike teenuseid osutada rohkem, kui ettevõtlus maksudega eelarvesse panustab. Kuid küsimus on ka, mida riik selle rahaga täpselt teeb. Foto: Arvo Meeks

Kuigi raha säästmise ja kasvatamise soovitused kehtivad igas vanuses, muutuvad pensionile jäämise tõttu paljudel inimestel nii tarbimisharjumused kui ka -võimalused. Mida oma varade korraldamisel silmas võiks pidada, et olla valmis ootamatuteks kuludeks ja nautida elu, selle kohta annab nõu Coop Panga erakliendipanganduse juht Karel Parve.

«Kõige olulisem on omada head ülevaadet nii kuludest kui tuludest ning selleks on kõige lihtsam oma igakuised sissetulekud lihtsalt kirja panna kas paberile, digitaalselt või mõnda spetsiaalset selleks loodud nutirakendust kasutades,» rääkis Parve.

Parema ülevaate saamiseks soovitas ta kulud ja tulud kategoriseerida. Kõige üldisemad kulude kategooriad on püsikulud ja jooksvad kulud. Püsikuludeks liigituvad näiteks kommunaalmaksed ja muud vältimatud eluasemekulud, klubide ja seltside regulaarsed liikmemaksud. Jooksvad kulud on kulutused toidule, kütusele, majapidamistarvetele ja spontaansele meelelahutusele. Tavapärased tulud on palk, pension ja regulaarselt laekuvad toetused, dividendid, renditulu või muu sissetulek.

«Kui ülevaade tuludest ja kuludest olemas, võiks järgmine samm olla kuueelarve ja suuremate kulutuste planeerimiseks aastaeelarve koostamine. See aitab kulutusi paremini planeerida ja panna raha kõrvale suuremateks väljaminekuteks või säästmiseks ja kasvatamiseks.»

Et olla valmis ootamatuteks kulutusteks või regulaarse sissetuleku vähenemiseks, on Karel Parve sõnul igas vanuses oluline omada rahalist tagavara. Olenemata kogumise eesmärgist, on kõige tähtsam teha seda järjepidevalt, ja kui kogumisega ei ole veel alustatud, tasub seda teha juba täna. «Rahaline tagavara pakub tuleviku suhtes alati suuremat kindlustunnet või võimalust tegeleda sellega, mis tõeliselt rõõmu pakub,» nentis Parve.

«Väikest rahatagavara tasub hoida kodus, näiteks Eesti Pank soovitab ühel leibkonnal kodus hoida nädalane sularahavaru. Suuremaid summasid on turvalisem hoida pangakontol.» Parve sõnul lihtsustab kogumist eraldi konto, mis ei ole seotud igapäevaselt kasutusel oleva pangakaardiga. Pangad pakuvad selleks eraldi kogumiskontosid, mille pealt makstakse ka intressi.

Kui kogutud rahatagavara on juba suurem ja lähiajal pole plaanis seda kulutada, on mõistlik paigutada säästud tähtajalisele hoiusele lisatootlust teenima. Karel Parve sõnul ei maksa pensioniikka jõudes täielikult loobuda investeerimisega seotud riskist – finantsturgudel kehtib reegel, et mida konservatiivsemad on investeeringud, seda madalam on oodatav tootlus. Aktsiaturud küll kõiguvad vastavalt majandustsüklitele üles-alla, aga võrreldes riskivabade kogumistoodetega on aktsiatel olnud pikas perspektiivis alati ka suurem tootlus.


Pensionifondide juures soovitab Parve tähele panna nende valitsemistasusid. Pensioniühistu Tuleva hinnangul on kõige levinum viga investeerimisel oma peamise vara hoidmine kõrge tasu ja kehva tootlusega fondis. Mõistlik on eelistada madalate tasudega indeksfondi. «Suur osa Eesti pensionäridest on otsustanud jätkata töötamist. Seni, kuni ollakse tööturul aktiivne, tasub jätkata kogumist kolmandasse pensionisambasse. See on maksude mõttes kõige kasulikum investeerimisviis, sest riik tagastab järgmisest aastast 22 protsenti tulumaksu seni, kuni fondi sissemaksed ei ületa 15 protsenti inimese aastasest tulumaksustatud brutosissetulekust ega ole üle 6000 euro,» selgitas ta. Kolmas pensionisammas on vabatahtlik ja sinna saab teha sissemakseid just nii palju, kui keegi ise soovib.

Ka kodulaenu võtmine ei ole vanemas eas välistatud. «Kui laste välja kolides väheneb ruumide vajadus või soovitakse vahetada elamine uue kodu vastu, mida oleks lihtsam ja soodsam ülal pidada, on hea teada, et kodulaenu on võimalik saada ka vanemas eas. Üldjuhul on pangad seadnud kodulaenu saajate vanusepiiri 21 ja 75 aasta vahele, mis tähendab, et laenuvõtja ei või olla noorem kui 21-aastane ning laenu lõppedes vanem kui 75-aastane. Selline praktika on turul olnud juba paar aastakümmet ja siin on olnud suunanäitajaks keskmiselt elatud aastate statistika,» rääkis Parve. Samas on keskmine eluiga ja tervena elatud aastad olnud pidevas kasvutrendis ning tasub nõu pidada laenuhalduriga, kes võib pakkuda erandit.

«Samuti saab pensionile jäädes pikendada kodulaenu lepingu tähtaega ja nii laenumakse kuutasusid alandada. See on võimalik, kui lepingusse kaasatakse näiteks poeg, tütar või noorem elukaaslane,» selgitas Karel Parve.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles