Eesti jäätmekultuur jääb Euroopa keskmisele alla

Eesti suurim jäätmejääk tuleb põlevkivisektorist. Foto: Pärnu Postimees

Silmapaistvalt suur jäätmeteke ning jäätmetes sisalduva ressursi ebatõhus kasutamine on kaks Eestile olulist probleemi. Näiteks tekkis 2020. aastal ühe eestimaalase kohta hinnanguliselt 2,5 korda enam jäätmeid kui keskmise eurooplase kohta, ja seda just põlevkivisektori tõttu, kust pärineb üle 70 protsendi Eestis tekkinud jäätmetest.

Kuigi olmejäätmeid tekkis meil 2022. aastal 27 protsenti vähem kui euroliidus keskmiselt, ei väärindata nendes sisalduvat ressurssi piisavalt. Jäätmetes võib väärtuslike materjalide sisaldus olla kohati isegi suurem kui kaevandatavates looduslikes maakides. See teeb jäätmetest olulise ressursi uute materjalide ja toodete jaoks.

Selle aasta vältel avaldatava keskkonnaülevaate kolmandas osas keskendutakse jäätmete ja ringmajanduse valdkonnale. Ülevaatesse on koondatud teave valdkondade seisundist, põhilistest surveallikatest, mõjudest ning olulisematest eesmärkidest.