Riigikohus tegi otsuse Tapa valla ja soojatootja tülis

Riigikohus. Foto: Margus Ansu

Riigikohus otsustas, et Tapa vald võis määrata vallale kuuluva OÜ Tapa Vesi Tapa linna kaugküttepiirkonna võrguettevõtjaks, ja selgitas, et selline sisetehing valla ainuosalusega äriühinguga on lubatud.

Kohtuasjas oli vaidlusküsimus, kas ja kuidas saab kohalik omavalitsus kaugkütet ümber korraldada olukorras, kus kaugküttevõrk kuulub mitmele äriühingule. 22. juunil 2020. aastal võttis Tapa vallavolikogu vastu põhimõttelise otsuse, et alates sama aasta 1. augustist jaotatakse ja müüakse Tapa linna kaugküttepiirkonnas soojust vallale kuuluva ja kaugküttetorustikust suuremat osa omava OÜ Tapa Vesi kaudu. Varem kasutas torustikku eraettevõte N.R. Energy OÜ tähtajaliste rendilepingute alusel ning jaotas ja müüs võrguettevõtjana tarbijatele ka soojust. Lepingud lõppesid 31. juulil 2020. aastal.

Riigikohtu halduskolleegium selgitas, et valla eelnimetatud otsuse näol oli tegu esimese sammuga pikemast protsessist ja see pidi algama N.R. Energy OÜ-ga sõlmitud rendilepingute lõppemisest. Otsus tähendas, et OÜ Tapa Vesi ja Tapa vallavalitsus pidid asuma tegema edasisi toiminguid, et volikogu otsuses väljendatud tahet – et OÜ Tapa Vesi tegutseks võrguettevõtjana –  ellu viia.

OÜ Tapa Vesi võrguettevõtjaks määramist ei takistanud ka kaugküttevõrgust väiksema osa kuulumine N.R. Energy OÜ-le. Riigikohus rõhutas, et otsuse tegemise hetkeks ei pidanud olema lahendatud kaugküttevõrgu valduse või omandi küsimus.

Otsust tehes ei teadnud Tapa vallavolikogu, kas, millises vormis ja millistel tingimustel on N.R. Energy OÜ nõus enda väidetava osa üleandmisega OÜ-le Tapa Vesi. Kui Tapa vald ei jõua N.R. Energy OÜ-ga nimetatud küsimuses kokkuleppele, on vallal õiguslikud võimalused sundkorras endale vastava torustiku osa valdus või omand saada.