Lääne-Virumaal on raskete nakkushaiguste vastu kaitseta 20 protsenti väikelastest

Aivar Ojaperv
, ajakirjanik
Copy
Lääne-Virumaal on nakkushaiguste vastu vaktsineeritud 80 protsenti väikelastest.
Lääne-Virumaal on nakkushaiguste vastu vaktsineeritud 80 protsenti väikelastest. Foto: Terviseamet

Terviseameti andmetel on Eesti laste hõlmatus koroonapandeemia järel järsult langenud. Vaktsineeritus on vähenenud ka Lääne-Virumaal, kus ligikaudu 20 protsenti kaheaastastest lastest on leetrite, mumpsi ja punetiste vastu õigeaegselt vaktsineerimata. Teiste vaktsineerimistega on hõlmatus veelgi väiksem.

Kui veel 2014. aastal ületas laste vaktsineerimisega hõlmatus Eestis kõigi olulisemate riikliku immuniseerimiskava vaktsiinide lõikes WHO soovituslikku 95 protsenti ja püsis 2021. aastani üle 90 protsendi, siis viimastel aastatel on vaktsineerimisega hõlmatus järsult langenud ja jääb praegu sõltuvalt vaktsiinist keskmiselt vaid 73-85 protsendi vahele.

"Laste hõlmatus immuniseerimiskava vaktsiinidega oli väikses languses juba enne pandeemiat, kuid pandeemia ajal ja selle järel on hõlmatus järsult langenud. Praeguseks on see jõudnud kriitilise piirini, kus oht uute haiguspuhangute tekkeks on väga suur," ütles terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber.

Lääne-Virumaal oli 2023. aasta seisuga kaheaastastest lastest leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritud 80 protsenti. Kaheksaaastastest lastest vaktsineeriti õigeaegselt difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu 89 protsenti. 14-aastastest oli leetrite, mumpsi ja punetiste vastu õigeaegselt korduvvaktsineeritud 76 protsenti ja 16-aastastest difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu korduvvaktsineeritud 80 protsenti. 

Paljud nakkushaigused, muu hulgas difteeria, poliomüeliit, läkaköha ja rotaviirusnakkus, on eriti ohtlikud väikelastele. Lapse vaktsineerimata jätmine või vaktsineerimise edasi lükkamine suurendab haigestumise ja eluohtlike tüsistuste tekkimise riski.

Tagasi üles