Riik võttis kaitse alla Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi

Kunda hüdroelektrijaam tootis elektrit viimati 1980. aastate lõpus Foto: Elina Leiner

Kultuuriminister Heidy Purga tunnistas kultuurimälestiseks Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi. Kunda mõis kuulus 19. sajandil Eesti silmapaistvamate ja paremini majandatud mõisate hulka, millest annab tunnistust tänini säilinud silmapaistev tööstushoonete kompleks, mille juurde kuuluvad ka pais ja kanalisüsteem.

Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi kuuluvad vesiveski koos kahekorruselise kanalisüsteemi, sellele rajatud kunstlike kärestike ja paisuga, viinavabrik, hüdroelektrijaam, mõisa masinarehi ning vana veski vare. Esimesed kirjalikud teated Kunda mõisa vesiveskist pärinevad 1494. aastast, mõisa tööstuskompleksi hooned on rajatud vahemikus 1859–1895. Tegemist on Eestis oma aja kontekstis erakordse näitega tööstusliku vesiehitise ja maastikuarhitektuuri nutikast kombineerimisest, sellest ajast säilinud tööstuspärandi kompleksid on haruldased.

Kultuuriminister Heidy Purga ütles, et vesiveskid on osa pärimusmaastikust, olles kunagi mänginud olulist rolli jõeäärses majanduselus. "Kahjuks on suurem osa neist jäänud kasutuseta või suisa varemetesse. Tänaseks on alles vaid loetud arv töökorras vesiveskeid ja hüdroelektrijaamu, mis on kaduvväike osa Eesti kunagisest rohkest hüdroenergiat kasutanud tööstuspärandist. See on hindamatu kultuuriväärtus, mis räägib Eesti pikaajalisest ajaloost. Kui see hävib, ei ole seda võimalik taasluua," rääkis minister.