Jüri Ratas Tapa sõjaväelinnakus: "Eesti sõduri peamine ülesanne on Eesti kaitsmine"

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas pidas kõne veteranipäeva tähistaval hukkunud kaitseväelaste mälestustseremoonial Tapa sõjaväelinnakus. Foto: Riigikogu.ee

Jüri Ratase kõne veteranipäeva tähistaval hukkunud kaitseväelaste mälestustseremoonial Tapa sõjaväelinnakus.

Head Eestimaa inimesed! Austatud siinviibijad!

Tänasel veteranipäeval tunnustame Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu veterane ning nende lähedasi. Meenutades ühte kuldset mõtet, mille on lausunud Lennart Meri: "Oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi." Sellel mõtteteral on sügav tähendus ka praegu. See on suur rikkus, et meil on nii palju eestimaalasi, kellel on olnud indu astuda kaitseväkke ja Kaitseliitu, et teenida Eesti riiki oma ihu ja hingega. 

Eesti sõduri peamine ülesanne on Eesti kaitsmine. Eesti ja meie regiooni julgeolek on täna kindel, aga hapram kui veel mõned aastad tagasi. See kindlus lähtub muu hulgas teadmisest, et NATO-s ja Euroopa Liidus on meil arvukalt sõpru, kellele saame toetuda nii igapäevaselt kui keerulisematel aegadel. Hindame väga kõrgelt liitlaste ning partnerite kohalolekut Eestis ja meie regioonis. Samas oleks lühinägelik võtta seda toetust iseenesestmõistetavana. 

Sel aastal tähistame 20 aasta möödumist ajast, kui Eestist sai Euroopa Liidu ja NATO täieõiguslik liige. Soome ja Rootsi ühinemine on meie regiooni jaoks pöördepunkt ning oluline panus kogu Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku heaks. See loob uusi võimalusi piirkondlikuks julgeoleku- ja kaitsekoostööks. Maailm ei ela kaugeltki üksmeeles ja seetõttu on NATO roll rahu, julgeoleku ning stabiilsuse hoidmisel hindamatu nii nüüd kui ka tulevikus.

Head kuulajad!

Veteranipäeval väärtustame kaitseväelasi, kes on aastate jooksul Eesti eest osalenud rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel. Välismissioonid on märkimisväärne osa Eesti riigi julgeolekupoliitikast ja rahvusvahelisest koostööst. Mõtlen kurbusega neile operatsioonidel osalemisega katkenud eludele ning nendele lugudele leinaga toimetulemisest. Eesti ei unusta meie eest langenuid, nende lähedasi ega seda ülimat ohverdust, mida sõdur saab anda.

Maailm ei ela ikka üksmeeles ja seepärast oleme ka meie andnud aastaid oma panuse ühisesse võitlusesse ohtudega, mis meid kõiki puudutavad. Relvastatud konfliktid, terror või kurjad kavatsused pole maailmast kadunud ega meistki jäädavalt mööda läinud. Me oleme südamest tänulikud oma Eesti kaitseväelastele, kes turvalisema maailma eest seistes ja meid teenides on langenud või viga saanud.

Näeme, et sõjavanker sõidab Euroopas oma rasket sõitu. Euroopas käib sõda, kus agressor Venemaa on alustanud täiemahulist sõda. Selle sõja algus viib meid tagasi aastasse 2014. Kui me enne kasutasime sõnu, et see on muret tekitav, tõsine, siis nüüd tunnetame sõda, kus võitlus käib kahe poole vahel. Kus üheks arusaamaks on reeglitel põhinev maailmakord, mis toetub rahvusvahelisele õigusele, ja teisalt väär arusaam, et see, kellel on jõud ja soov, see võib rünnata, hävitada, tappa. Selle vastu peame mitte ainult seisma, vaid ka astuma ja ühiselt tegutsema.

Kui meie lapsed, lapselapsed ning nende lapsed kasvavad samas vaimus meiega, siis võime tulevaste päevade, aastate ja sajandite osas kindlad olla. Eesti riik püsib tugev ja meie rahvas elab hästi. Õigupoolest ongi just kõik see ja veel palju muud eestlaseks olemine, mis liidab meid kokku ja paneb tundma ühise rahvana. Mitte riigist ei sünni eestluse vaim, vaid vastupidi. Meie riik on sündinud eestluse vaimust.

Head kuulajad, soovin kõigile kaunist veteranipäeva! 

Jõudu Eestile!