Hambaravihüvitis aitab tulevikus ka hambaproteeside eest tasuda

Kehtiva seaduse järgi ei saa hambaravihüvitist kasutada proteesimistööde eest tasumisel, seda ka juhul, kui inimesel muu hambaravivajadus puudub. Foto: Pärnu Postimees

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega luuakse võimalus kasutada hambaravihüvitist ka hambaproteesitööde eest maksmiseks. Alates 2025. aastast saaksid vanadus- või töövõimetuspensionärid, üle 63-aastased ning osalise või puuduva töövõimega inimesed kasutada proteesitööde eest tasumisel lisaks proteesihüvitisele hambaravihüvitist.

«Omaosaluskoormus tervishoius on suur ja hambaproteesimine on üks kallimatest teenustest. Vanemaealised ja pensionärid peavad tegema tihti raskeid valikud, näiteks kas osta välja retseptiravimid või tasuda hambaravi eest,» selgitas terviseminister Riina Sikkut ning lisas, et pensioniealistel on tervisekulusid aastas keskmiselt 850 eurot ehk rohkem kui kuu pension.

Kehtiva seaduse järgi ei saa hambaravihüvitist kasutada proteesimistööde eest tasumisel, seda ka juhul, kui inimesel muu hambaravivajadus puudub. Kavandatava muudatusega luuakse võimalus kasutada hambaravihüvitist vastavalt inimese suutervise vajadustele, olgu selleks hambaravi või proteesimistööd.

2024. aastal suurendati täiskasvanute hambaravihüvitist 60 eurole ja haavatavamal sihtrühmal (vanemaealised, töötud, lapseootel naised, vähenenud töövõimega inimesed) 105 eurole aastas. Alates 2018. aastast pakub riik ka 260 euro suurust proteesihüvitist, mida saab kasutada kolme aasta jooksul.