Repliik: sorbetimure sai lahenduse

Merly Raudla. Foto: Ain Liiva

Aastaid tagasi oli mu lemmikjäätiseks vaarikasorbett. Mõnus hapukas, kuid tummise maitsega maius. Vahel ostsin terve karbitäie korraga. Palaval suveõhtul rõdul mõnuledes oli üks sorbett kui kirss tordil.

Millalgi leidsid jäätisevabriku tootearendajad, et vaarikasorbett on mõttetu möga, mida vaid üksikud ullikesed ostavad, ning tootmine lõpetati. Valikusse jäid igav mangosorbett, maitsetu arbuusi- ja maasikasorbett ning hädapärast okei mustikasorbett. Maitset oli neil kõigil, välja arvatud mangosorbett, vähe. Hapukusest ei tasu rääkidagi.

Olin juba ammu käega löönud ning käisin sorbetiriiulist kaarega mööda. Nüüd jäi vanade tuttavate maitsetute vahel silma uus maitse – kirss. Lapsepõlvest kirsikompoti vedeliku maitse veel selgelt meeles, olid ootused laes.

Kirsisorbeti mekk oligi selline, nagu lootsin: tummine ja hapukas. Küll on inimesel vähe õnneks tarvis! Mina võin rõõmsalt suvele vastu minna ja otsin seda maiust nüüd iga poe jäätiseletist.