Kuidas kanda kommet ja pärida pärandit?

Leelo Viita selgitas, kuidas argistes tegemistes tunda ära ja väärtustada pärandkultuuri. Foto: Inna Grünfeldt

Kadrina rahvamajas peetud mõttetalgutel «Elav pärand ja jätkusuutlikkus» selgus, et pärandi hulka kuuluvad ka igapäevased toimingud, mida ei oska selleks pidadagi, olgu ahju kütmine, seenel-marjul käimine, talgute korraldamine või lahkunud lähedaste mälestamine, aga ka lumememme tegemine ja unelaulu laulmine.

Oluline on mõista, et iga mina ongi varanduselaegas ehk meie ise täna ja iga päev oleme nii oma toimetuste ja tegemiste kui ka kommete ja harjumustega pärandi hoidjad, säilitajad ja edasiandjad, pani mõttetalgulistele südamele Eesti rahvakultuuri keskuse vaimse kultuuripärandi osakonna juhataja Leelo Viita.

«Meie oleme see kese, see kogukond, kultuuri kasutaja ja edasiandja. Mälu läheb edasi põlvest põlve: me anname seda edasi ja läbi selle räägime oma lugusid. See vajab teadlikku lähenemist: kui noored ei tea tähistada mõnda tähtpäeva, siis tekib küsimus, miks me ei ole neile seda rääkinud ja edasi andnud,» selgitas ta. «Kui tähistame jüripäeva või jaanipäeva koos lastega, aga ei räägi, mis ja miks, siis nad ei tea ega mäleta, mis see on. Teadlikkus on hästi oluline, et läbi kasutamise pärimust taasluua.»