Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel hüvitati mullu 29 000 klaasikahju vabatahtliku sõidukikindlustusega. Kogukahju oli 17 miljonit eurot. Kõige rohkem oli klaasikahjusid kevadel, märtsist kuni maini, mil hüvitati üle 3000 kaskojuhtumi kuus.
Autoklaasi parandades saab vähendada süsiniku jalajälge
Liikluskindlustuse fondi kahjukäsitluse juhi Toomas Pajo hinnangul parandatakse Eestis vaid kümnendik autoklaase, enamik klaase vahetatakse uute vastu. "Kui klaasiparandusest tekib ligi kolm grammi prügi, siis vahetusel üle 14 kilogrammi. Nii nagu me sorteerime prügi keskkonna kaitseks, nii võiksime ka rohkem autoklaase parandada," rääkis Pajo.
Autoklaasi süsinikjalajälg arvutatakse välja, mõõtes süsinikdioksiidi (CO2) ja teiste kasvuhoonegaaside koguhulka. Klaasitööde ettevõtte Carglass andmetel on ühe sõiduki esiklaasi vahetuse keskmine CO2 jalajälg 82,3 kg. Ühe täkkeparanduse keskmine CO2 jalajälg on seevastu 16,4 kg.
Pajo sõnul on üldjuhul võimalik autoklaasi parandada nii, et tulemus on võrreldes klaasivahetusega samavääriline. "Kevaditi tekib klaasitäkkeid palju, kaskokindlustusega hüvitatakse 100 klaasikahju päevas. Kui viid auto remonti, siis küsi, kas autoklaasi oleks võimalik parandada selle vahetamise asemel. Kindlustuse klientidel on sageli hirm, et sõiduki garantii katkeb täkkeparanduse korral, kuid see ei vasta tõele. Lisaks on täkkeparanduse rahaline eelis see, et puudub kasko omavastutust," selgitas Pajo.
Carglassi tegevjuhi Sven Freibergi hinnangul on täkkeparandus ainuõige lahendus oma CO2 jalajälje vähendamiseks ja looduse hoidmiseks. "Eelistades täkkeparandust, hoiad kokku 66 kilogrammi ehk 80 protsenti süsinikdioksiidi. 100 kasutatud esiklaasi äraveoks on vaja suurt konteinerit ja veoautot, kuid 100 täkkeparandusega tekkiva prügi saab üks inimene pihku võtta ja prügikasti visata," rääkis Freiberg ning lisas, et kui sõita nael autorehvi ja lasta see ära parandada, siis võiks samamoodi suhtuda klaasitäkke parandusse ja vahetada klaas alles siis, kui see on kulunud.