Juhtkiri: Tank elutoas

Foto: Caro / Scanpix.

Suur osa meie argielust on kolinud internetti: me sõlmime tutvusi, suhtleme, ostame ja müüme, ammutame infot, vaatame filme, kuulame muusikat.

Aga lisaks hüvedele on ka hädad. Internetis asuvat infot saab kasutada nii haiguste ravimiseks kui pommi ehitamiseks.

Solvavad kommentaarid võivad tabada meie hinge, kui me selleks võimaluse anname, ning lapsevanematena tuleks meil kaitsta netiohtude eest eelkõige oma lapsi.

Eesti kuulub laste internetiturvalisuselt kõrgeima riskiga riikide hulka ning meile on iseloomulik vanemate vähene järelevalve laste käitumise üle internetis. Küsitluste kohaselt on umbes kolmandik lastest kogenud internetis kiusamist, mis toimub enim just interneti sotsiaalsete võrgustike kaudu.

Ilmselt ei oska paljud vanemad kartagi, et arvuti kõrvaltoas võib olla ka ohtlik. Jah, muretsetakse selle pärast, et liigne arvuti ees istumine mõjub halvasti tervisele või õppeedukusele.

Rohkem on räägitud sellest, et oma arvutit tuleb kaitsta, et ei satutaks kuriteo osaliseks või ei kaotataks vara.

Vähem on pööratud tähelepanu aga sellele, kuidas kaitsta ennast, oma last. Arvutist on saamas veel "parem" lapsehoidja, kui seda telekas kunagi oligi. Nii hea ja rahulik, kui laps arvutis nokitseb - ei lärma ega sega väsinud ema-isa.

Kuid veebis jagub ohte rohkem kui öisel ajal linnatänaval, kuhu vanem oma last naljalt üksi ei lase. Nagu ka alanud kampaania teatab: "Päriselus Sa kaitseksid oma last. Tee seda ka internetis!" Päriselus vaataks ka iga vanem lapsehoidjale silma ja uuriks, kellega tegu.

Internetiühenduse puhul maksab ta talle igakuiselt "palka", kuid paraku jäävad "lastekasvatajale" reeglid kehtestamata.

Arvuti ja interneti kasutamise täielik keelamine pole lahendus.

Küll on abi sellest, kui lapsevanem suunab lisaks veebile oma last ka trenni ja huviringi, et laps ei peaks vajalikku tunnustust ja seltsi vaid netikeskkonnast otsima, ning mis põhiline - veedaks ka ise oma lapsega võimalikult palju aega koos tegutsedes ja teda juhendades.