Kevadpüha on riigipüha olnud pea iga riigikorra ajal

Kolonni ees oli reeglina silt asutuse nimega ja transparentidele olid kantud hüüdlaused. Foto: Enno Kapstas

Nõukogude kord pookis 1. mail tähistatavale pühale külge küll ideoloogia, kuid rahvas pidas seda päeva pigem kevadpühaks ja isegi paraadile mindi hea meelega. Erinevalt näiteks oktoobripühade paraadist.

1. mai on Eestis ja paljudes teistes maailma riikides ametlikult töövaba päev. Kevadpüha. Sõltuvalt riigist ja ajastust on seda päeva kutsutud ka töörahva kevadpühaks või töörahva rahvusvahelise solidaarsuse päevaks, nagu oli kombeks nimetada nõukogude ajal.

Vikipeedia andmetel sai 1. mai kui töörahva püha traditsioon alguse 19. sajandil Ameerikast. Eesti riigis oli 1. mai aga algusest peale kevadpüha – see oli riigipüha, koolivaba päev ja töötajate puhkepäev. Aga näiteks Saksamaal muudeti 1. mai riiklikuks pühaks alles 1933. aastal.