Vaade: inimene ei ole malenupp

Andres Tohver
, ajakirjanik
Copy
Andres Tohver.
Andres Tohver. Foto: Ain Liiva

Kui Tapa vald haridusreformiga alustas, loodeti hundid-söönud-lambad-terved-lahendust. Aga kuidas teha nii, et kõik oleks rahul, kui koolimaju on kuus, kooliealisi lapsi vallas aga kõigest 1133 ja rahvastikuprognoosid näitavad, et lähiaastatel kahaneb laste arv piirkonnas veelgi.

Reformi käigus selgus, et Tamsalus jääb kõik nii nagu varemgi, lihtsalt 10., 11. ja 12. klass nimetatakse ümber Tapa gümnaasiumi klassideks. Ka Vajangul õpivad need üksikud lapsed, kes seal juba on, edasi. Jänedalt ja Lehtsest seevastu suunatakse kolmanda kooliastme ehk 7., 8. ja 9. klassi õppurid kooli Tapale.

Katse Jäneda ja Lehtse lastega Tapa gümnaasiumi päästa on mõistetav Tapa linna elanike vaatenurgast, kuid Jänedal ja Lehtses arvatakse teisiti. Inimene ei ole malenupp, keda ametniku suva järgi ühest kohast teise tõsta. Solvumist põhjustas seegi, et alles detsembris lubas Tapa vallavanem, et Jäneda ja Lehtse kool säilivad põhikoolina. Õli valas tulle volikogu esimehe märtsikuine väide, et Jäneda ja Lehtse elavad Tapa linna kulul.

Exceli tabel võib ju näidata, et mõistlik on väikestest kohtadest kolmanda kooliastme õpilased keskusesse koondada. Aga kui Jäneda ja Lehtse lastevanemad kirjutavad massiliselt avaldusi, et lapsed hoopis Aegviidu kooli panna, jääb Tapa vald ilma selle piirkonna õpilastest, õpilastega kaasas käivast pearahast ning peab hakkama pealegi maksma, kui need lapsed Anija vallas õppima asuvad. Loodetud kokkuhoiu asemel terendab ees kopsakas miinus.

Meenub ühe Jäneda mehe ütlus, et lõhkuda on lihtne. Kuidas tükid jälle kokku liimitakse, on iseasi. Kas neid üldse on võimalik kokku liimida? Kui lapsed laiali jooksevad, võib juhtuda, et ühel hetkel on Jänedal ja Lehtses tühjad koolimajakarbid. Mida sinna panna? Teha veel üks vanadekodu? Vägisi jääb mulje, et otsused on tehtud kiirustades ja tagajärgedele mõtlemata. Olukord on nukker, piinlik ja lihtsalt häbiväärne.

Tagasi üles