/nginx/o/2024/05/02/16044043t1h9c7e.jpg)
Oli sügis 1988, kui Väike-Maarja keskkooli õpetaja Irma Silla ja Rakvere rajooni Energia kolhoosi esimehe Jüri Silla kodus sündis mõte luua Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind, sest eesti keel vajas kaitset ning eesti keele uurimise ja arendamisega tegelevate inimeste palk ja tähelepanu nende tööle polnud nende vääriline.
Kevadel 1989 andis Energia kolhoos auhinna keeleteadlasele Henn Saarile. Hando Runnel, kelle nimitamm istutatakse täna Väike-Maarja keeletammikusse, on auhinna 44. laureaat.
Kui auhind asutati, oli eesti keelel raske aeg. Vene keele surve oli aastaid aina tugevnenud ning seda keelt oli meie igapäevaellu jõuliselt immutatud. Kus tahes võidi öelda «govori po-russki» ja vaielda polnud midagi.
Alates 2004. aastast on auhind riiklik, ent mure eesti keele pärast on ikka õhus. Nüüd oleme keelepiduriks meie ise, eelistades inglise keelt, kuna ahta emakeelse sõnavara tõttu arvame, justkui ei saaks eesti keeles kõike väljendada. Saab ikka küll. Võiks vähemalt proovida.
/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)