Estonian Cell lõpetas möödunud aasta hiiglasliku kahjumiga

Estonian Celli tehas Kundas. Foto: Ain Liiva

Puitmassitootja Estonian Celli 2023. aasta netokahjum oli 23 miljonit eurot, müügitulu kahanes 86 miljonile eurole, mis on 45 miljoni euro võrra väiksem kui eelnenud aastal.

Negatiivne tulemus oli peamiselt tingitud rahvusvaheliste müügihindade järsust langusest ja jätkuvalt kõrgetest kuludest Eestis. Vastuseks ebasoodsatele oludele rakendas Estonian Cell 2023. aastal drastilisi meetmeid, mille hulgas olid sisseostulepingute avamine, tehase töö ajutine peatamine ja peaaegu 10 protsendi töötajate koondamine viimase meetmena.

"Ekspordime 100 protsenti oma toodangust ja maailmaturgudel konkurentsis püsimine on olnud väga keeruline, arvestades peamiste sisendite, nagu energia ja puit, oluliselt kallimaid kulusid Eestis," ütles juhatuse liige Siiri Lahe. Estonian Cell on riigi üks kõrgeima tootlikkusega tööstusettevõtteid – tehase käive töötaja kohta on aastas üle ühe miljoni euro. Lahe sõnul on ettevõte viimase aastakümne jooksul investeerinud uuenduslikesse tehnoloogia- ja keskkonnaprojektidesse üle 60 miljoni euro.

"Oleme oma kodutöö ära teinud, kuid nüüd tuleb Eesti valitsusel luua kiiresti raamistik, et energiamahukas tööstus oleks Eestis konkurentsivõimeline," lisas juhatuse liige Rain Pärn.

Siiri Lahe ja Rain Pärn. Foto: Marianne Loorents

Ettevõtte juhatuse liikmed viitavad jätkuvatele kohalikele konkurentsivõime väljakutsetele, mis panevad Eesti energiamahukad ettevõtted teiste Euroopa riikide tööstusettevõtetega võrreldes ebasoodsasse olukorda, eelkõige siinsete kõrgemate energiamaksude tõttu. "Näiteks on Estonian Cell maksnud taastuvenergia tasude ja võrgutasude näol aastas 3–4 miljonit eurot rohkem kui sarnased suurtööstused Skandinaavias või teistes Euroopa riikides," ütles Lahe ja lisas, et seda saaks leevendada Euroopa Liidu soovitatud maksulagede kehtestamisega.

Pärn tõi esile nii ettevõtte kui ka riigi tasemel olulise mõjuga investeerimisprojekti maagaasisõltuvuse ja CO₂ emissiooni vähendamiseks, rõhutades vajadust toetavate tööstuspoliitika meetmete järele, et tõsta konkurentsivõimet ja soodustada pikaajalist majanduskasvu. "Kahjuks ei ole ükski Eestis jagatavatest miljardite eurode suurustest toetuspakettidest suunatud energiamahuka tööstuse konkurentsivõime tõstmisele," ütles Pärn.

Estonian Cell jätkab selgitustööd poliitikamuudatuste elluviimiseks, et viia kohalikud olud vastavusse teistes Euroopa riikides valitsevatega ning sellega tugevdada tööstuse positsiooni ja anda positiivne panus riigi majandusse. "Meie teeme oma osa. Aga meil on vaja, et valitsus tagaks konkurentsivõimelise keskkonna, kus saame olla edukad," ütles Lahe.