:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6286653t1h6df4.jpg)
/nginx/o/2012/04/05/1043002t1h6207.jpg)
Valmib film “Kaido Höövelson läheb Jaapanisse”
Rakvere Raibe: lühiuudiseid meilt ja mujalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuulus filmirežissööride paar Andres Maimik ja Rain Tolk valmistavad ette täispikka mängufilmi sellest, kuidas Baruto ehk Kaido Höövelson läheb Jaapanisse.
Film nimetusega “Kaido Höövelson läheb Jaapanisse” tehakse ära säästueelarvega ning peaks kinolinadele jõudma juba järgmisel kuul.
Rakvere Raipe andmetel on filmi kaasatud umbes paarsada inimest meilt ja mujalt, kelle nimed ei pruugigi avalikuks tulla.
Filmitootjate sõnul läheb meie vägilane kaamera saatel Tallinnas lennukisse ning sündmuste käiku jälgitakse ka õhulaevas, kuni see Tokyos maandub. Filmi pikkuseks kujuneb kaksteist tundi.
Filmi teeb omapäraseks dialoogide puudumine. Ainsad kõlavad fraasid on seal vaid sellised: “Reisijad, palun kinnitage turvavööd!”, “Kapten soovib teile head reisi”, “Alustame maandumist, palun istuda oma kohtadel seni, kuni lennuk on peatunud”. (RR)
Kadrina nimetatakse Saunakülaks
Kadrina saunaklubi liikmed on sügavalt nördinud, et volikogu ei kinnitanud nende soovi nimetada Sauna tänavaks tänav, kus asub saun. Nimelt näitas volikogu saunalistele selles küsimuses trääsa.
Aga Kadrina saunaklubi visad liikmed ei jätnud jonni, pigem innustas volikogu väiklane otsus uhkeid saunamehi asja veel suuremalt ette võtma.
Nüüd kavatseb saunaklubi taotleda seda, et terve Kadrina alevik nimetatakse Saunakülaks ja Kadrina vald omakorda Sauna vallaks.
Edasi on asi juba lihtsam – tulevane Saunaküla saab endale nii Kerise puiestee, Õllekapa platsi kui ka Hüva Leili allee ja Kaseviha tänava.
Mõistagi raiutakse saunaklubi liikmed ka skulptuuri, skulptuuriaed saab nimeks Palja Perse Park.
Kadrina saunaklubi ühendab endas puhtust armastavaid kohalikke kõvamehi, kelle motoks on “Viha ei pea, kuid alla ei anna”.
Olgu lisatud, et Sauna tänav on nii Rakveres kui ka Tapal. (RR)
Talentide järelkasv saab riikliku toetuse
Eestis juurutatakse ideed hakata toetama andekaid tegijaid järelkasvu soetamises. See riiklik programm peab tagama Eesti jätkusuutliku ja konkurentsivõime tulevikus.
Võtame näiteks sportlased. Me kõik nägime, kuidas kunagise korvpallimeistri Valdis Valtersi üks poegadest Riia VEFi särgis kalevlastele liiga tegi. Ka meie endisel staaril Tiit Sokul on kaks poega, kes Eesti kõrgeimal tasemel korvpalli mängimisega jätkavad. Kuid seni on kõik käinud juhuslikku rada pidi.
Uue programmi kohaselt aga valitakse välja keegi talent, kelle pere juurdekasvu hakatakse toetama. Näiteks kui Rain Veideman tahab hakata perele mõtlema, siis sellist andekat mängujuhti ja tagameest oleks tulevikus kindlasti tarvis rohkem kui üks ning tänu toetusprogrammile ei hääbu Eesti korvpall ka kaugemas tulevikus. Aga tingimata peaks programmi lülitama ka Baruto.
Sama käib näiteks mõne muusiku või kunstniku kohta. Võtame Tanel Padari, sest ainult tema geenid võivad Eestile ka kaugemas tulevikus Eurovisionil lauluvõidu tuua.
Siinkohal rõhutame, et kõik avaldused vaatab vastav komisjon väga põhjalikult läbi. Toetatav peab ikka tõepoolest andekas ja samal ajal ka suguküps olema. (RR)
Savisaar ja uksed
Tallinna linnapea Edgar Savisaar kutsus protestiks riigi regionaalpoliitika vastu kohalikke omavalitsusi üheks päevaks uksi sulgema.
Rakvere Raibe teeb kogenud poliitikule omakorda ettepaneku sulgeda Tallinna linnavalitsuse raske tammine uks enda selja tagant igaveseks.
Edgar las avab vaikselt oma Hundisilma talu värava ja häärberi ukse, seejärel aga ahjuukse, et mõnusalt oma pensionipõlve veeta, mitte tegeleda igasuguste jamadega.
Kui ta ise enam ei jaksa, siis võib uksi avama ja sulgema kutsuda appi noorema mehe Priit Toobali näol. (RR)
Rahvaloendusandmed ei valeta
Lõppenud rahvaloenduse esialgsetel andmetel ei ole inimesi drastiliselt vähem, nad lihtsalt elavad suurema osa ajast mujal maailmas.
Näiteks meie maakonna inimesed veedavad suure osa oma elust Soomes, mõnda aega viibitakse laevas ning lühike osa ka kodus.
Rahvaloenduse esialgsete tulemuste põhjal võib järeldada, et loendamise ajal olid paljud just koju tulnud, kuid pärast rahvaloendaja lahkumist liikusid tuhanded inimesed taas Soome tagasi. (RR)