L(õ)ustlikud «Minu inimesed» kõõluvad Kunstiaknal

Jüri Mildebergi «Minu inimesed» jälgivad galeriiaknast möödujaid. Foto: Inna Grünfeldt

Kui inimesel läheb peas lambike põlema, valgub ta näole äraseletatud ilme. Kui kunstnikus süttib lambike, haarab ta pliiatsid, pintslid ja muud töövahendid ning tema sõrmede alt hakkab voolama inimesi. Kunagi kohatud tüübid, kes teda vaimus külastavad, muudab ta, muhe muie suunurgas, kunstiteosteks. «Need on minu inimesed,» ütleb miniportreede näituse «Minu inimesed» looja Jüri Mildeberg.

Suurem jagu filosoofiliselt kelmikaid tegelasi on maalitud paari tikutopsi suurusena, ent mõnest on saanud uhke valgustatud taies – laualamp või küünlahoidja. Portreed, mida kunstnik ise nimetab lõustadeks, silmitsevad möödujaid Tallinnas Vene tänava Kunstiaknal, meelitades sisse astuma ja tutvust tegema uute sõpradega, keda lisaks aknast uudistajatele vägev albumitäis.

«Hea, kui inimene oma ära tunneb,» ütles Kunstiaknaga 13 aastat ehk selle algpäevist peale toimetanud tekstiilikunstnik Siiri Tammsalu, kes oli just ühe näopildi külastajale kaasa pakkinud. «Jüri töödes on hästi tore selline vabadus. Suur-suur vabadus ja loominguline nauding. Sa muudkui leiad uut, ei pea ennast kunagi kordama, sest inimesed on ju nii erinevad,» kõneles Tammsalu. «Neis portreedes on soojus ja karakter. Kõik on ju armastusega tehtud.»