Juhtkiri: Enda eest peab seisma

Andres Tohver. Foto: Ain Liiva

Väikeste maakoolide võitlus ellujäämise nimel on karm teema, mille puhul on viimase aasta jooksul kõige rohkem tähelepanu saanud väikene Metsküla Lääneranna vallas Pärnumaal. Ehkki koolis on õpilasi pisut üle kahekümne, ei anna ta alla. See võitlus on pälvinud üleeestilise tähelepanu. Kooli on külastanud president Alar Karis, kooli direktori Pille Kaiseli valis aasta inimeseks Postimees.

Kuid sarnaseid võitlusi peetakse üle Eesti igas maakonnas, vaat et igas vallas. Ehkki oma riik, üha kasvav keskmine palk ja kõiksugused toetused, mis lastega peredele osaks langevad, peaksid justkui laste saamist ja kasvatamist toetama, on laste arv väike, nutma ajavalt väike. Eelmisel ja üleeelmise aastal oli Eestis viimase saja aasta madalaim sündimus. Karta on, et selline trend niipea ei pöördu.

Kui lapsi on vähe, algab kurbmäng omavalitsustes. Kusagil tuleb mõni õppeasutus kinni panna, kusagil tuleb kooliastmeid vähemaks võtta. Tapa vallas on sellise kurbmängu käigus kadumas kolmas kooliaste Jänedalt ja Lehtsest.

Praktika näitab paraku seda, et kust vähemaks võetakse, seal võib jääda veelgi vähemaks. Näite leiab sealtsamast Tapa vallast: Vajangu põhikoolist tehti esmalt kuueklassiline lasteaed-algkool ja nüüd on sealt koolist plaanis kaotada ka 4.–6. klass ehk teine kooliaste. Need plaanid vaatavad vastu valla enda dokumentidest. Tekib õigustatud küsimus: millal kaob Vajangult ka 1.–3. klass ehk esimene kooliaste?

Lihtne on öelda lastevanematele, et pange oma lapsed bussi peale ja saatke nad 9,4 või 20,6 kilomeetri kaugusele. Kui lapse elust olulise osa hakkab moodustama bussis loksumine, võivad lastega pered ühel hetkel hääletada jalgadega ehk siis kolida mujale. Arvata võib, et kolitakse kas Tallinnasse või Tartusse, sest need on tõmbekeskused.

Kuid võib juhtuda ka nii, et Jänedalt ja Lehtsest hakatakse käima naabrite pool, ning siis on suurimaks võitjaks Anija vald, kus asub väike visa Aegviidu kool.