Järelhüüe: Igavikku lahkus tõeline EESTI mees

Rakvere Keskväljak. Virumaa Teataja. Foto: Pärnu Postimees

Langetame austuses ja leinas pea. Ööl vastu neljapäeva sai otsa Ruuben Lamburi (13. XI 1925 – 16. V 2024) sündmusrohke elutee.

«Kodumaa ei ole siin või sääl, kodumaa on sinus eneses. Aga isamaa, meie isade maa, on siin. Ta on siin ja praegu ja on olnud seda iidsetest aegadest,» kirjutas Ruuben Lambur tänavu enne riigi sünnipäeva Virumaa Teatajale saadetud arvamusloos. «See väike ilus maa ja need hallid paesed nõod siin Põhjala piiril, mille meie kauged esivanemad kord rahvaste rände ajal endile igaveseks eluasemeks valisid, on olnud meie rahva kodu ja häll.»

Vabadusvõitleja ja endine metsavend Ruuben Lambur oli Virumaa Teatajaga täpselt ühevanune – tänavu novembris täitunuks tal 99. eluaasta. Vitaalne vanahärra oli lehetoimetuse hea sõber. Kui maakonnaleht tähistas tunamullu 97. sünnipäeva, astus ta oma vitaalsel sammul toimetusse sisse ja tundis siirast huvi, kuidas siis «hällilapsel» läheb. Aasta hiljem, oma 98. sünnipäeva pidulikul tähistamisel Sõmeru keskusehoones, alustas ta oma tänukõnet aga hoopis humoorikalt: «Sõbrad ütlevad, et ärge andke Ruubenile sõna, see räägib hommikul kella kuueni.»

18 aastat elust möödus Ruuben Lamburil

GULAG-i surmalaagris. Selle eest, et ta oli sõdinud teises maailmasõjas punavõimu vastu ja läinud hiljem sellesama võimu eest metsa, et võidelda seal, relv käes.

Sealsamas GULAG-is tutvus vang nr K2117 Ruuben Lambur Vao neiu Leidaga. Kirja teel. Ilma et nad oleks iial teineteist näinud, alustasid nad kirjavahetust, mis kestis kaheksa pikka aastat. Korraks tahtis Ruuben kirja teel leitud armastatu isegi maha jätta, sest arvas, et teeb Leida õnnetuks – ta ei teadnud, kas ja millal, kui üldse, ta vangilaagrist vabaneb. Aga Leida kirjutas edasi.

See, kuidas nad lõpuks siiski Tallinnas raudteejaama perroonil kohtusid, oli mõlemal meeles kuni Ruubeni elupäevade lõpuni. Leida mäletas Ruubenit, kollased lilled peos, Ruuben Leidat musta-valgemummulises kleidis.

Head teed Sulle, Ruuben, kus see siis iganes jätkub!

Sügava kummarduse ja lugupidamisega

Virumaa Teataja toimetus