Keskkonnaamet tellis karuputke tõrje

Keskkonnaamet tellis karuputke tõrje enam kui 2400 hektaril. Foto: Eike Tammekand

Keskkonnaamet tellis riikliku karuputke võõrliikide tõrje raames tööd enam kui 2400 hektaril. Tellitud tööd lähevad maksma ligi 380 000 eurot ja kestavad maikuust augustini, vajadusel kauemgi.

Sosnovski karuputk ja hiidkaruputk on ohtlikud inimese tervisele, ohustavad kohalikku loodust ja võivad tekitada majanduslikku kahju. Karuputke võõrliigid on kantud võõrliikide nimekirja ka Euroopa Liidu tasandil ning nende liikide kasvatamine ja igasugune leviku soodustamine on keelatud. 

Keskkonnaametile teadaolevate kolooniate asukohti saab vaadata maaameti karuputke kaardirakendusest. Lääne-Virumaal leidub karuputke enim Essu-Põdruse-Ubja kolmnurgas ning vööndina Essust Rutja ja Karepani.

Eestis on karuputke võõrliike tõrjutud juba enam kui 15 aastat. Tõrjumistöid tehakse kõikjal üle Eesti, sõltumata maaomandist ja sihtotstarbest. Esimene tõrjetööde ring peab olema lõpetatud 15. juuniks. "Leviku pidurdamiseks on oluline kõikide leiukohtade korraga ja pidev tõrjumine. Kuna tööd on korraga palju, ei jõuta kõikjale kohe ning tõenäoliselt tuleb samas kohas tõrjet teha samal aastal mitu korda," rääkis keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.

Iga maaomanik ja loodusest hooliv kodanik võib karuputke võõrliike ka ise välja kaevata, järgides keskkonnaameti kodulehel kirjeldatud ohutusnõudeid. Keskkonnaamet on sel juhul igati valmis nõuga aitama. "Maaomanikel on õigus karuputke võõrliikide riiklikust tõrjest keelduda, kuid siis tuleb nende tõrjumisega ise tegeleda. Üksikuid taimi soovitamegi välja kaevata maaomanikel endil," selgitas Tammekänd.

Eike Tammekännu sõnul on võõrliikide tõrje omamoodi looduse taastamine. "Kliimamuutuste valguses on meie kodumaistel liikidel järjest keerulisem. Iga ruutmeeter võõrliikidelt tagasi võidetud maad annab kohalikele liikidele rohkem ruumi ja võimalusi ka kliimamuutustega paremini toime tulla," ütles Eike Tammekänd.

Loodusele on tagasi suudetud võita üle 700 hektari, kus on lõppenud aktiivne tõrje ja jälgitakse, ega uusi taimi ei tärka. Tänu tähelepanelike kodanike teadetele ning spetsialistide välitöödele kaardistas keskkonnaamet möödunud aastal 377 uut karuputke võõrliikide kolooniat 56 hektaril. Karuputke võõrliikide uutest leiukohtadest palub keskkonnaamet teatada e-aadressil [e-mail].