Näitus jutustab esemete ja teoste kaudu Kügelgenide perekonna loo

Inna Grünfeldt
, ajakirjanik
Copy
Carl Otto Gerhard von Kügelgen. "Kunstnik perekonnaga Vinni mõisas". 1835. Eesti kunstimuuseum.
Carl Otto Gerhard von Kügelgen. "Kunstnik perekonnaga Vinni mõisas". 1835. Eesti kunstimuuseum. Foto: Eesti Kunstimuuseum

Mikkeli muuseumis Tallinnas avatakse 25. mail näitus "Kügelgenid. Ühe baltisaksa perekonna lugu", kus tutvustatakse baltisaksa perekonna tuntumaid liikmeid nii nende loomingu kui ka nendega seotud esemete kaudu. Kügelgenidel on seoseid Küti ja Põlula mõisaga Lääne-Virumaal.

Eesti kunstilukku on jätnud sügava jälje kuus Kügelgeni, kelle loomingus peegeldub stiilide vaheldumine klassitsismist sümbolismini. Suguvõsa siinse haru rajajate kaksikvendade Gerhardi ja Carli jälgedes käies said kunstnikeks ka nende pojad Wilhelm (1802–1867) ja Constantin (1810–1880) ning lapselapsed Sally (1860–1928) ja Erich (1870–1945).

Virumaaga on enim seotud Carl Ferdinand von Kügelgen, kes aastatel 1816–1827 elas oma äia Wilhelm Johann Zoege von Manteuffeli pool Küti mõisas, kus Kügelgenid pidasid kodukooli. Selles koolis õppisid kunstniku poeg Constantin von Kügelgen, kaksikvenna Gerhardi poeg Wilhelm von Kügelgen ja Carl Timoleon von Neff, kellest kujunesid väljapaistvad maalikunstnikud. Ka Constantini tütrest Sally von Kügelgenist sai kunstnik. Wilhelm von Kügelgeni memuaariraamat "Vana mehe noorusmälestused" kujunes Saksamaal menukiks, mida on välja antud kümneid kordi, js see on tõlgitud ka eesti keelde.

Näitus toob vaatajateni teekonna, mis algas 1798. aastal Eestis, kui siia saabusid Saksamaalt kunstnikest kaksikvennad, portretist ja ajaloomaalija Gerhard (1772–1820) ning maastikumaalija Carl (1772–1832) Kügelgen. 19. sajandi pigem rahulikele aegadele järgnes perekonna ajaloos turbulentne periood, kui revolutsiooni ja kahe maailmasõja keerises kaotati oma vara, staatus ja kodumaa ning asuti üles ehitama uut elu Saksamaal.

Näituse tuumiku moodustavad Kügelgenide perekonnaliikmete kogudest pärit esemed, fotod ja kunstiteosed, mis jõuavad Eesti publiku ette esimest korda. Neid täiendavad teosed Eesti kunstimuuseumist ja teiste Eesti muuseumide kogudest. Näitus tutvustab ühe perekonna lugu, ent selles peegelduvad laiemalt baltisaksa kultuuri eri tahud 19.–20. sajandil.

Näituse avapäeval toimuval seminaril saab kuulata mitut ettekannet Saksa ja Eesti uurijatelt, kes toovad välja uusi aspekte Kügelgenide loos. Näituse kuraatorid on Anne Untera, Matthias Donath, Eike Eckert, Anu Allikvee. Näitus on avatud 29. septembrini.

Tagasi üles