Rakvere linnas on asjad liimist lahti, sest pärast volikogu poolt ametiaega avati valijate jaoks päris mitu üllatusmuna. Hulgale volinikele andsid valijad oma toetuse ühe erakonna nimekirjas, ent paar aastat hiljem on kõik keskerakonna volinikud muundunud isamaalasteks. Ehk oleks ausam olnud oodata parteituna järgmiste kohalike valimisteni ning siis valijale selgelt ja avalikult oma uued eelistused välja käia. Niisiis vorm vahetus, aga toolid jäid samaks. Paraku tõi Isamaa omalt poolt kaasavaraks aastakümneid kestnud sõltuvuse suurettevõtja Oleg Grossist ja see kandub üle ka endistele keskerakondlastele. Sõltuvus ei tohi olla nii suur, et aetakse sassi linna ja ettevõtjate huvid ning avaliku võimu lojaalsus ei kuulu enam linnakodanikele, vaid pikaajalisele sponsorile. See meenutab asjaajamist 90-ndate kauboikapitalismis või koguni mõnes teises riigis.
Ka see, et Gross võtab ette tema arendust väidetavalt takistava opositsiooni ja sõitleb neid seaduse järgimise kohta küsimise pärast, justkui oma alluvate eest sõna võttes, on kuidagi itaaliapärane. Isamaa sõltuvuse valusaks ilminguks on jõudmine sinnamaani, et volikogu ei täida enda vastu võetud õigusakte, vaid on ühemõtteliselt asunud arendaja esindajaks linnavalitsuses. Rakvere linn ei ole järginud linna üldplaneeringu nõuet, mis kohustab suuremate avaliku funktsiooniga hoonete puhul korraldama vähemalt kolme osavõtjaga arhitektuurivõistlust. Kui ettevõtjate puhul on loomulik, et tahetakse asju ajada kiiresti ja nende oma nägemuse järgi, siis linnavõimul on kohustus esindada üldist huvi ning otsida parimat tulemust. Seda linn teinud ei ole. Rakvere abilinnapea Kert Karus propageeris Virumaa Teatajas otsesõnu juriidilist nihilismi, öeldes, et "üldplaneering on Rakvere linna arengudokument, kus on sõna "avalik" käsitletud kui kohaliku omavalitsuse ülesannetega seonduv objekt ehk lähtuda tuleb selle mõiste tavalisest tähendusest".
/nginx/o/2015/02/06/3741003t1hd237.jpg)
/nginx/o/2024/05/27/16102058t1h5320.jpg)