Mida teha, kui laps on segatud koolikiusamise juhtumisse

Koolikiusamine. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Koolivägivald ning -kiusamine on probleemid, mis vajavad kiiret tegutsemist. Psühholoog Heivi Mäekivi tunnistas, et iga juhtum vajab omamoodi lähenemist, sest lapsed ja pered on erinevad.

Koolikiusujuhtumi lahendamist võib võrrelda rätsepaülikonna õmblemisega – igaüks on omamoodi. Sammud, mis ühe olukorra lahendasid, ei pruugi teise puhul toimida. Kõik juhtumid on Heivi Mäekivi sõnul hästi erinevad ja ühest lähenemist ei ole.

"Koolikiusamise puhul võiks alati lähtuda sellest, et kui on klassis kiusaja ja kiusatav, ei ole see kunagi ainult kiusaja ja kiusatava vaheline asi," selgitas Mäekivi ja lisas, et ükskõiksed klassikaaslased, kes ei sekku, on samuti osalised ning kiusamise korral tuleks tegeleda terve klassiga. Ka koolipsühholoogina ametis olnud Mäekivi kirjeldas, et on korraldanud kiusaja(te) ja kiusatava vanematega ümarlaua, kuhu on kaasatud mõlemad vanemad. "Olen märganud, et isad ei suuda aktsepteerida, et selline asi aset leiab. Kui emad kipuvad laste käitumist õigustama, sest vanemana näeme oma lapsi teistmoodi, siis isad on konkreetsemad." rääkis ta. Esimese asjana peaks koolikiusust teada saanud lapse vanem klassijuhataja poole pöörduma. "Kui ta ei võta asja piisavalt tõsiselt, siis lapsevanem võiks pöörduda õppejuhi poole," märkis Mäekivi ja lisas, et minna tuleb nii kaugele kui vaja. Kui koolis on psühholoog, soovitas Mäekivi kohe ka tema juurde aja broneerida. Psühholoogi esmane ülesanne on aru saada, mis tegelikult toimub. Mida väiksemad on lapsed, seda enam nad võivad mingeid asju kiusamisena tõlgendada ja nad ei märka, mida nad ise teevad. Alles siis, kui psühholoog on aru saanud, mis tegelikult aset leiab, saab hakata olukorda lahendama.