Valgejõkke lasti elama üle kahe tuhande noorkala

Valgejõkke lasti kevadel üle 2000 lõhemaimu. Foto: Aldis Toome

RMK Põlula kalakasvandus lasi sel kevadel Eesti veekogudesse kokku veidi enam kui 653 000 noorkala ja kalavastset. Täiendust said nii lõhe-, siia- kui ka tuuravarud.

Lõhet asustati sel kevadel nelja jõkke. Kõige enam kalu läks Pärnu jõkke, kuhu asutati 58 930 üheaastast ja 8340 kaheaastast noorkala. "Lõhet asustame Põlula meeskonnaga Soome lahe jõgedesse juba 1997. aastast. Selle ajaga on mitmetes lõhejõgedes populatsioon nii palju taastunud, et lõhe paljuneb seal juba ise. Kindlasti on abi ka kalakaitsest, mis on viimasel aastakümnel efektiivselt piiranud röövpüüki," avaldas RMK Põlula kalakasvatustalituse nõunik Ene Saadre heameelt olukorra paranemise üle.

Purtse jõkke asustati sel kevadel 3220 kahe- ja 9990 üheaastast noorkala. Purtse jõe asustamisel pakkus tuge Virumaa jõgede puhastamisele keskenduv programm​ LIFE IP CleanEST​. Jägala jõkke viidi 2150 kaheaastast noorkala ning Valgejõkke 2230 kaheaastast lõhet.

"Valgejõel on probleemiks Kotka paisust lagunemisel alles jäänud betoonlävi, millest kalad ei suuda üle ujuda," ütles Saadre. Kuni seal pole kalade liikumiseks paremaid tingimusi, pole Saadre hinnangul ülevalpool paisujäänuseid lõhel looduslikuks sigimiseks võimalust.

Lisaks jõudis Salinõmme ja Matsalu lahte 168 000 siiavastset, Peipsi järve 350 000 Peipsi siia vastset, Pärnu jõkke 50 000 poolsiirdesiia maimu ja Narva jõkke viidi elama 477 üheaastast atlandi tuura noorkala.

Lääne-Virumaal asuv Põlula kalakasvandus asustab kalu kaks korda aastas: kevadel ja sügisel, kui veekogude ja kalakasvanduse veetemperatuurid on sarnased. Asustatakse ainult sinna, kus looduslikud asurkonnad on nõrgad või hävimisohus ja vajavad kalakasvatusliku taastootmise tuge.