Halduskohus tunnistas kevadise hanejahi ebaseaduslikuks

Kevin Volter
Copy
Haned.
Haned. Foto: Dmitri Kotjuh

Kohus tõi esile, et suure kahju tekkimine põllumassiividel on tõendamata ja pole ka tõendatud, et heidutusjaht on ainuke efektiivne meede viljasaagile suure kahju vältimiseks.

Kohtu sõnul pole keskkonnaamet tõendanud, et kevadisele heidutusjahile ei leidu rahuldavat alternatiivi. Selgitamata on, milliseid hanede ja laglede ohjamise tegevuskavas ette nähtud meetmeid on rakendatud ja kuidas need on toiminud. Nimelt võib heidutusjahti lubada vaid siis, kui ükski teine meede peale lindude laskmise ei anna tulemust.

Jaht võib häirida ka pesitsevaid ohustatud põllulinde, seetõttu pidanuks vähemasti nende liikide teadaolevad pesitsuspiirkonnad laskmisaladest välja jääma. Keskkonnaameti korralduses sellega ei arvestatud ja kohus leidis, et tegu on olulise põhjendamisveaga.

Kohus juhtis tähelepanu, et jahieeskirja järgi on võimalik luba anda sellise põllumassiivi kohta, kus on varem hanekahjustus registreeritud, kuid antud juhul kahjustusalade andmed loas puudusid. Ka ei täpsustatud, milliste kahjustustundlike kultuuride kaitseks heidutusjahti lubatakse, ning kahjud ei olnud tõendatud. Seejuures võimaldati jahti ka mustkesal, mis on umbrohtude hävitamiseks haritav põllukultuuridega maa.

"Kohtuotsus kinnitas, et kevadjahi lubamine oli ebaseaduslik. Kevadise hanejahi lubamine ei ole kooskõlas hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskavaga ega linnudirektiiviga," sõnas Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu.

Keskkonnaamet andis 15. märtsil loa valgepõsk-lagle, suur-laukhane ja kanada lagle tapvaks heidutamiseks Harjumaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa ja Tartumaa põldudel. Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas loa halduskohtus 28. märtsil, sest mitteletaalsed meetmed hanekahjude vältimiseks on suuresti kasutamata ja küttimine ohustanuks ka kaitstavaid vähearvukaid hanelisi ja pesitsevaid põllulinde.

Tagasi üles