Anna päästjatele teada katkisest veeohutuspüstikust

Veeohutuse stend on veekogu juures hädavajalik. Foto: Arved Breidaks

Päästeamet kontrollis Eesti ujumiskohti 1. juunil algava suplushooaja eel ning puudustega või rikutud veeohutuspüstikuid leiti kõikides maakondades. Algava ametliku suplushooaja eel on 672 veeohutuspüstikust rikutud 224.

Päästeamet kontrollis nii valvega kui ka valveta ujumiskohtasid. Lääne regioonis, kus on 255 veeohutuspüstikut, oli neist rikutud või puudusega 56. Põhja regiooni 89 püstikust oli rikutuid 35, ida regiooni 52-st 30 ja lõuna regioonis, kus on püstikuid kõige enam –  276 –, oli rikutud või puudusega 103.  

 "Veeohutuspüstikute kontrolli käigus nägime palju lõhutud infotahvleid ning kaduma läinud päästevahendeid. Kolmandikul ehk 224 veeohutuspüstikul avastati puuduseid: lõhutud või soditud infotahvlid, varastatud päästerõngad ja viskeliinid või olid viskeliinide nöörid ära lõigatud," rääkis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. "Olukord on üsna kurb, sest varastatud ohutusvahendid on mõeldud just inimelu päästmiseks, ja kui neid seal enam ei ole, pole ka võimalik kiiret abi osutada," sõnas Virkala.  

Veeohutuspüstik koosneb eri elementidest: seal on päästerõngas, viskeliin, informatiivne materjal, elustamise abc, hädaabinumbrid, päästerõnga kasutamise õpetus ja üldinfo tegevustest ujumiskohtadel.

Päästeamet paneb inimestele südamele: kui märkate katkist või muul moel puudulikku veeohutuspüstikut, tuleks sellest teada anda lähimale päästekomandole või riigiinfo telefonil 1247. 

Suplushooaja eel ehk aasta algusest praeguseni on Eestis uppunud üheksa inimest. Õnnetustest hoidumiseks on oluline meeles pidada: kui jood, ära uju, hoia kaaslasel silm peal ja vali ujumiseks õige koht. Kõige ohutum on ujuda kalda lähedal ja nii, et jalad alati põhja ulatuks.