Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/04/24/3998087t1h860b.jpg)
/nginx/o/2012/04/09/1047038t1hf859.jpg)
Uue passi või ID-kaardi taotlemine sujub Rakveres kiiresti ja valutult ning pikkadest järjekordadest, millega on ähvardatud, pole juttugi. Samas ei ole välistatud, et järjekorrad peagi tekkima hakkavad.
Augustikuiseks puhkuseks plaane tehes selgus, et passi kehtivusaeg saab järgmise aasta jaanuaris otsa, sestap tuli võtta ette teekond kodakondsusametnike juurde, sest Schengeni viisaruumist väljapoole reisides peab passi kehtivusaja lõpuni olema vähemalt kuus kuud.
Esimene üllatus oli see, et nii kui ma järjekorramasinast numbri sain, nii ka selle numbriga tuluke süttis, seega ei mingit järjekorras ootamist.
Ida prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo vanemspetsialist Imbi Rakso selgitas, et passi või ID-kaardi taotlemiseks on vaja dokumendipilte, mis on tehtud viimase kuue kuu jooksul, lisaks tuleb tasuda riigilõiv. “Ainult ID-kaardi taotlemisel on riigilõivu suuruseks 24,28 eurot, passi puhul 28,76 eurot, aga mõlema puhul korraga 38,34 eurot,” rääkis Rakso.
Kodakondsus- ja migratsioonibüroo Rakvere teeninduse vanem Kersti Soosalu ütles, et riigilõivu saab küll eelnevalt internetis tasuda, kuid soovitas olla väga hoolikas, et makstud saaks ikka õige summa.
“Meil on siin käinud inimesi küll, kes on maksnud mingi muu summa, näiteks välisesinduses küsitava tasu, mis on suurem,” sõnas Soosalu ja lisas, et riigilõivu on võimalik tasuda ka kohapeal. Sularahas maksmisel teenustasu ei küsita, küll aga lisandub panga teenustasu kaardimakse puhul.
Imbi Rakso kõneles, et uute dokumentide saamiseks kulub paar-kolm nädalat. “Kiirkorras saab passi paari päevaga, aga see on kallim ja passile tuleb ise Tallinna järele minna,” selgitas ta.
Nii kiire mul ka polnud ja kaks päeva hiljem olin koos piltidega uues politseimajas tagasi. Taas polnud mingit järjekorda ja pääsesin kiiresti teenindusleti taha.
Pilt sobis, raha olin kandnud õigesse kohta ja õiges summas. Uudiseks oli aga see, et passi saamiseks tuleb anda sõrmejäljed. Õnneks käib asi natuke teistmoodi kui krimifilmides ja keegi sõrmi musta värviga kokku mäkerdama ei hakka. Sõrmejälgede võtmiseks on pisike karbike klaasist aknaga, kuhu peale tuleb sõrm panna ja kastikeses olev skanner saadab sõrmejälje arvutisse. Esimesel katsel siiski asi ei õnnestunud, sest näpuots oli liiga kuiv, sestap anti niiske salvrätik, millega nahk märjaks teha. Valus ei olnud. Ahjaa, allkiri tuli ka veel valgele alusele kirjutada.
Lubati teada anda, millal dokumendid valmis. “Siis tuleb vana pass ja ID-kaart kaasa võtta ja uutele järele tulla,” ütles Kersti Soosalu.
Kõrvallaua taga istunud naisterahval nii hästi ei läinud, sest üks häda ajas teist taga. Esmalt selgus, et pildid ei sobinud. “Nägu on liiga väike,” selgitas teenindaja. Kui makse, mis oli samuti internetis tehtud, sai üle kontrollitud, selgus ootamatult, et naise dokumendid kehtivad 2014. aasta suveni, nii et otsest vajadust uute taotlemiseks ei olegi. Ametnikud uurisid natuke aega pabereid ja selgus, et makstud riigilõiv kehtib kaks aastat ning proua võib 2014. aasta aprilli alguseni dokumentide taotlemisega oodata, ilma et riigile makstud raha raisku läheks.
Aga muret, et nägu pildil liiga väike on, ei pea mõne nädala pärast enam pelgama. “Meile on päris pikka aega juba fotoautomaati lubatud, aga nüüd peaks küll selge olema, et selle kuu jooksul saame masina kätte ja siis saab juba meie juures pildid ära teha,” rääkis Kersti Soosalu.
Kümmet minutit vist ei kulunud, kui minul olid tarvilikud protseduurid tehtud ja sain uksest välja astuda.
Passitaotluse esitasin 4. aprillil ning 9. aprillil saabus meilile teade, et võta vanad dokumendid kaasa ja tule uutele järele.