Uikala prügila põlengu kustutamiseks kulus 15 000 tonni vett

Uikala prügila põlengu kustutamiseks läks vaja tohutu hulk vett. Foto: Ida päästekeskus

Ida-Virumaal Toila vallas Uikala prügilas 22. mail alanud suurpõlengu kustutustööd kestsid seitse ööpäeva ja iga päev oli ametis 40–50 päästjat.

Kustutustöödele kaasati kutselised ja vabatahtlikud päästemeeskonnad Ida- ja Lääne-Virumaalt ning päästjad Rapla komandost. Kahel päeval kasutati kustutustöödel PPA lennusalga kopterit. Aktiivne kustutustöö kestis 156 tundi ja järelkustutustöödeks kulus 52 tundi. 

Päästjad on käinud peale aktiivse põlengu kustutustööde lõpetamist kolmel korral uusi tulekoldeid kustutamas. Viimati tuli prügimäelt auru 3. juunil, kuid põlenguohtu ei olnud. Kustutustöödeks kasutati 1500 liitrit vahuainet ja hinnanguliselt 15 000 tonni vett. Kustutusvett saadi kahest lähedal olevast veekogust – Pühajõest ja Mägara ojast –, kopter kasutas kustutamiseks merevett. Veetaseme hoidmiseks tuli puhastada jõed kopratammidest ja sulgeda vee äravool.

"Suurem osa päästekeskuse ressursist oli mitmeid päevi järjest tulekahju kustutamisega hõivatud," rääkis Ida päästekeskuse juht Janar Kärner. "Meie jaoks oli tegemist väga ressursimahuka sündmusega, mille koordineerimiseks moodustati staap. Staabi ülesanne oli välja töötada kustutustaktika, tegeleda sündmuse logistikaga, tagada päästjatele vajalik kustutusvesi, tehnika, varustus, joogivesi, toitlustus. Lisaks kaasati partnereid ja vabatahtlikke, hoiti koostöös partneritega sündmusest värsket olukorrapilti ja jälgiti regioonis toimuvaid teisi päästesündmuseid, et tagada nendele reageeriv ressurss.“

Kärner tõi esile, et elupäästevõimekuse tagamiseks mehitati Narvas ja Jõhvis vabadest vahetustest reservtehnika ning ühel päeval toodi Rakverre valvesse Nõmme komando päästjad. "Ükski väljakutse ei jäänud selle põlengu tõttu järjekorda ega teenindamata," rõhutas Kärner.

Päästjatel tuli töötada keerulistes tingimustes: ebatasasel pinnasel, mürgises suitsus, kuumuses, kõrgustes, ähvardavas läbivajumise ning lihete ja varingu ohus, otsese päikese käes. Uikala prügila põlengu kustutustöödel sai neli päästjat vigastada või vajas meditsiinilist abi (lihasevigastus, põletus, vingugaasimürgistus, kukkumine).

"Kui esmapilgul võib tunduda, et prügila tulekahju on lihtne väljakutse, siis tegelikult oli päästjate jaoks tegemist väga keerulise ja raske sündmusega. Seda nii füüsilise kui ka vaimse vastupidavuse mõttes. Päevade viisi mürgises, haisvas ja kuumas keskkonnas voolikute vedamine ning päästja kaitsevarustuses suure prügila iga sentimeetri läbi loputamine nõudis päästjatelt suurt pingetaluvust ja füüsilist võimekust, aga ka tarkust ja pidevat alalhoidu, et vältida vigastusi ning ülekoormust. Hindan kõrgelt kõikide kustutustöödel osalenud töötajate, partnerite ja vabatahtlike panust," lisas Janar Kärner.

Prügila põlenguala kontrollimise ja ümberkaevatava prügi kustutamise võttis ettevõte üle 1. juunil. Selleks paigaldas ettevõte alale pumbad ja voolikud. Päästeamet kontrollis kuni 3. juunini põlenguala droonide ja termokaameratega. Tänase seisuga on mägi jätkuvalt tuline ning ekskavaatoritega prügihunnikut sügavamalt liigutades süttib see uuesti. Päästeamet kontrollib prügila territooriumil asuvate hoonete tuleohutust juulis. Lähiajal ettevõtte esindajate ja keskkonnaametiga toimuval kohtumisel selgitatakse välja ettevõtte tegevused tulekahjude ennetuseks, praeguse olukorra lahendamiseks ja jäätmekäitluse korraldamiseks perioodil, mil jäätmete vastuvõtt on peatatud.

Prügila põlengu põhjused on veel uurimisel, kuid esmase uurimise käigus on ilmnenud, et prügi on süttinud hunniku sees sügavamal ehk on isesüttinud, ning võib välistada inimeste ja tehnika hiljutise tegevuse.

Viimati toimusid Uikala prügilas suuremad põlengud 2020. aastal juunis ja 2021. aasta augustis, kui põles kuni 500 ruutmeetri suurune ala.