Nädala lind ⟩ Rukkirääk

Rukkirääk piilub. Foto: Peter Lind

Rukkirääk on üks meie linnustiku salapärasemaid tiivulisi. Kõik on tema rääksumist kuulnud, aga vähesed teda näinud. Veel tänapäevalgi arvatakse, et ta rändab jalgsi talveks lõunamaale ja tagasi.

See pole muidugi tõsi, ta on päris hea lendaja, aga armastab ennekõike jalgsi liikuda. Ja teeb seda kadestamisväärse kiirusega. Vanasti olid inimesed arvamusel, et räägul on kaheksa paari jalgu all, sellepärast liigubki ta nii kiiresti. Salapära sisendab seegi, et alati ei saa täpselt aru, kustpoolt rääksumine kostab. Aga see tuleneb räägu kombest rääksumise ajal aina pead pöörata, mistõttu levib hääl eri suundadesse. Vanasti usuti sedagi, et rääk talveks lõunamaale ei lähe, vaid poeb maa sisse. Rääku ümbritseva saladusloori tõttu hirmutati temaga lapsigi, kui need kippusid rukist tallama.

Juunis on rukkiräägu kõrgaeg. Kõik põllud ja rohumaad, kus on räägule vähegi sobivad tingimused, rõkkavad öösiti rõõmsast rääkumisest. Aga ka õhtuti ja hommikuti, nii et räägu rõõmudest saavad osa needki, kes kaunid suveööd maha magavad. Mõned muidugi kurdavad, et rääk ei lase magada. Kui lahtise aknaga või telgis räägurikkas piirkonnas ööd veeta, võib see lärm tõepoolest segavaks kujuneda. Aga küllap on paljud lääneeurooplased nõus korralikku hinda maksma võimaluse eest rääguhõigete saatel magama heita. Sest paljude asjade väärtust õpid hindama alles siis, kui neist ilma oled jäänud.