Lendorava seire riigimetsas andis 22 uut leiukohta

Täiskasvanud lendorav on 110–125 grammi kaaluv loomake. Foto: Tõnu Laasi

Lendorava seire riigimetsas tõi kaasa uusi leiukohti nii juba teadaolevas levivõrgustikus kui ka väljaspool seda asuvatel eraldistel. Uutes lendorava leiukohtades, mis avastati väljaspool kaitseala, kehtib edaspidi metsa majandamise keeld.

RMK teeb lendorava seiret mitmel tasandil. "Igal kevadel vaatame üle levivõrgustiku, mis koosneb senistest leiukohtadest ja neid ühendavatest liikumiskoridoridest. Viimaste puhul jälgime, et seal oleks järjepidevalt kasvamas üle 12 meetri kõrgune mets. Neis paigus, kus leiukohtade vahe jääb väga kaugeks, planeerime ise vahele lendorava peatuspaiga. Tegemist on lendoravale sobiva elupaigaga, kus pole seni aga temast märke leitud," selgitas RMK elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa.

Alates 2019. aastast seiratakse riigimetsas nii peatuspaiku kui ka lendorava levikuvõrgustikku mittekuuluvaid eraldisi. Margus Pensa ütles, et tänavu võeti ette tavapärasest suurem ala: kokku  seirati 6700 hektarit eraldisi metsades, kus majandamine oli seni lubatud. "Seiremeeskond leidis 45 eraldisel 22 uut leiukohta. Meie andmed läksid edasi täpsustamiseks keskkonnaametisse, kes leiukohti planeerib ja piiritleb," nimetas Pensa.

Margus Pensa sõnul on igaaastane pisike leiukohtade kasv rõõmustav, kuid veel suurema kindluse lendorava käekäigu paranemisest annaks tema levikuala kasv. "Seetõttu on oluline tagada lendoravale sobivad liikumistingimused potentsiaalsete elupaikade vahel, mille kavandamine toetub meie igaaastaste seirete andmetele," rõhutas ta.

2024. aasta seire tulemuste põhjal tuleb lisada 20 uut ühendust 15 leiukoha liitmiseks võrgustikuga. Ülejäänud uute leiukohtade ühendused tagatakse olemasolevate või kavandatavate kaitsealade kaudu.

Eesti ja Soome on Euroopa Liidus ainukesed kaks riiki, kus lendorav elab. Eestis on lendoravat säilinud veel piiratud alal Ida- ja Lääne-Virumaal ning Jõgevamaal, peamiselt on tema elukohad tuvastatud Alutaguse metsades.

Lendoravate liikumiskoridoride rajamine on osa Eesti-Soome ühisprojekti Flying Squirrel LIFE tegevustest. RMK on projekti üks partneritest.