Repliik: puhka sama kirglikult, kui töötad

Eva Samolberg. Foto: Ain Liiva

Pealkirjas leiduv mõte ei ole minu oma, aga see on mõte, mida püüan sel suvel meeles hoida. Kuigi plaane tehes ja graafikuid vaadates on selgunud, et esimesed vabad hetked jõuavad kätte alles augusti lõpus, proovin siiski, et sel suvel saaks teisiti. Et leiduks võimalusi rattalt maha saada ja korraks muuta luupima jäänud mõttemustreid.

Ületöötamine, ärevus ja läbipõlemine on tänapäeva inimese hädad. Ma ei tea, kas samu muresid kogesid meie esivanemad, kellel kindlasti oli elu märksa raskem ja elus püsimiseks tuli teha suuremaid ponnistusi kui nüüdisühiskonna inimestel, ometi kuulen just praegu üha enam sõpradelt-tuttavatelt, kuidas paanikahoog järgneb teisele ning hommikune suutmatus päevale vastu astuda on muutunud igapäevaseks.

Aga mille nimel? See on küsimus, millele võiks sel suvel puhates mõelda. Kas mina juhin oma elu või keegi teine? Kas see, kuidas ma sisustan oma aega, on tegelikult minu valik? Hulk asju, mille üle kirglikult puhates mõelda.