President kuulutas välja patsiendikindlustuse, mis hakkab kehtima sügisest

Eesti president Alar Karis. Foto: Eero Vabamägi

President Alar Karis jõustas ja kuulutas välja seadusemuudatuse, mille järgi on kõigil tervishoiuteenuse osutajatel kohustus sõlmida kohustuslik vastutuskindlustuse leping detsembriks 2024. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Heli Paluste hinnangul aitab loodav kindlustussüsteem muuta tervishoiu patsientide jaoks turvalisemaks ning lihtsustab võimaliku kahju korral hüvitise saamist.

"Eesti patsiendile tekib võimalus taotleda hüvitist tervisekahju eest, kui see on tekkinud diagnoosimise või ravi käigus ning kahju oleks olnud tõenäoliselt välditav. Tervishoiutöötajatele annab patsiendikindlustuse loomine kindlustunde, et on olemas kohtuväline süsteem hüvitise saamiseks raviprotsessis tekkinud välditava kahju korral ning et selleks ei pea kedagi kohtus süüdi mõistma. Raviasutustel ja arstidel võimaldab see ühtlasi edaspidi patsiendiohutusjuhtumitega senisest avatumalt tegeleda ning keskenduda neist õppimisele," selgitas Paluste.

Seadusega luuakse ka tänapäevane patsiendiohutuse süsteem, mis aitab edaspidi analüüsida ja ennetada patsiendiohutusjuhtumeid. See omakorda tõstab patsiendi turvalisust ja tagab parema kvaliteediga tervishoiuteenused. Rakenduvad ühtsed reeglid patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimisele ja käsitlusele raviasutustes ning andmete edastamisele kesksesse patsiendiohutuse andmekogusse. Üldise kultuuripöörde toetamiseks suhtumises patsiendiohutusjuhtumitesse ja tahtmatutesse eksimustesse tervishoius on muudatustes ka tervishoiutöötajaid kaitsvad sätted, kui juhtum on dokumenteeritud vastavalt reeglitele.

Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel hakkavad raviasutustele ja teistele tervishoiuteenuse osutajatele vastutuskindlustust pakkuma BTA, PZU ja Seesam kindlustus. Seadus sätestab vastutuskindlustuse põhimõtted, kahjuhüvitise alused ja ulatuse, sealhulgas kuni 100 000 euro suuruse hüvitise patsiendi kohta ning 3 miljoni euro suuruse limiidi aastase kindlustusperioodi kohta.

Patsiendikindlustus hakkab kehtima ainult neile ravijuhtumitele, mis leiavad aset peale seaduse käivitumist 1. novembril. Vahepealsel ajal tuleb ravivea tõttu kahju kannatanud patsiendil kaebused esitada raviasutusele. Kuni 31. oktoobrini saab patsient soovi korral küsida eksperdihinnangut ka sotsiaalministeeriumi juures tegutsevalt tervishoiuteenuse kvaliteedi eksperdikomisjonilt, menetlusaeg on kuni neli kuud.

Peale 1. novembrit 2024 saab patsient neil juhtudel, kui ta on saanud raviprotsessis välditavat kahju, pöörduda hüvitise taotlemiseks kindlustusandja poole, kes konkreetsele raviasutusele kindlustust pakub.

Kindlustusseltsi kahjukäsitlus menetleb juhtumit ja otsustab kahju hüvitamise. Samas jääb patsiendile ka pärast kindlustusseltsilt otsuse saamist võimalus pöörduda lepituskomisjoni poole otsuse vaidlustamiseks, kui ta otsusega ei nõustu. Lepituskomisjon luuakse terviseameti juurde.