Kolumn: inimarukus ja tehisarutus

Martin Nõmm. Foto: Erakogu

Tehisarust on palju räägitud ja isegi seda, et ta pole tegelikult tehis­aru. Pigem peegeldab ta oma vastustes lõpmatul hulgal kätte saadud teksti-, pildi- ja videomaterjali. Rohkem võiks rääkida oskusest tehislikult loodud materjali ära tunda, nii kaua kui see üldse võimalik on.

Linnaruumis kohtab tema loomingut juba päris palju. Alles nägin ühe uue toote reklaampilti, millel figureeris ingelliku välimusega laps, kes säravalt naeratas. Mulle tundus see üsna hingetu, sest tema ilme oli ebamaine ja olin sama näoilmet näinud mitmel teisel tehisaru loodud pildil. Tundub pisut niru, et ettevõtted tahavad võimalikult odavalt oma sihtgruppi kõnetada.

Tehisaru kasutajal on harva kannatust midagi head luua. Nägin Tallinnaga seonduvat reklaami, milles Niguliste kirikul olid Oleviste väikesed tornikesed ja Olevistel Niguliste barokne kuppel. Sageli näeb, et on palutud reklaami tarbeks luua pilt baarist, ja kõik tundub peaaegu tore – inimesed ja melu on ilusti näha.