Kümme aastat Siberis: küüditamine röövis Mai-Ruth Kõrgendilt lapsepõlve

Mai-Ruth Kõrgend Haljala kommunismiohvrite mälestuskivi kõrval. Foto: Andres Tohver

Haljalas 14. juunil avatud kommunismiohvrite mälestuskivi on erilise tähendusega 80-aastasele Mai-Ruth Kõrgendile. Suure pere tütar oli üks nendest, kes 1949. aastal Siberisse saadeti. Tagasi Eestisse pääses ta alles 1959. aastal.

"Ega mina ju eriti ei mäleta. Liiga noor olin selleks," ütles ta 1949. aasta 25. märtsi kohta. Tema pere tagakiusamine oli selleks ajaks kestnud juba aastaid. "Me olime Arukülas oma kodust Lageda talust välja tõstetud. Elasime toona Haljalas Lillebergi saunas, mis oli väike saunake. Meie pere oli tehtud kulakuteks. Kulakumaks pandi peale," rääkis ta.

Mai-Ruthi vanemad August Tambik ja Amanda Tambik olid terve 1949. aasta talve rüganud metsa teha, et kulakumaks kokku saada. "Isa siis läks vallamaja poole ja mõtles, et kui ta nüüd selle raha ära maksab, siis kulak on ta sellegipoolest. Ega maksmine ei muuda asja. Ta keeras otsa ringi ja tuli koju tagasi," meenutas Mai-Ruth.