Soomlased kasutavad järjest rohkem tuumaenergiat ja rahvas pooldab seda

Olkiluoto tuumajaam asub looduse rüpes mere kaldal kunstlikul poolsaarel. Foto: Aivar Ojaperv

Kui vandenõuteoreetik võtab pähe, et Soome Rauma linn on kummituslinn või fassaad, kus keegi tegelikult ei ela, ja kui ta väidab, et linnulaul Olkiluoto tuumajaama külastuskeskuse juures tuleb kõlaritest, siis on teda ümber veenda raske.

Kui seesama vandenõuteoreetik oleks osa võtnud kliimaministeeriumi korraldatud kahepäevasest ajakirjanike tutvumisreisist Raumasse ja Olkiluotosse, siis saanuks tema teooria ainult vunki juurde. Pärnu-suuruses Raumas olid kolmapäeva õhtul tänavad tõepoolest inimtühjad ning need mõned härrad ja napis riietuses daamid kohalikus karaokebaaris võisid väga vabalt olla näitlejad. Ühtki lindu külastuskeskuses näha polnud, ainult hääli kuulis. Ja tihe reisiprogramm ei võimaldanud kohalike poodide tagant leida ka Pekkasid ega Jukkasid, kellelt seda õiget rahva häält kuulda.

Asjadel võib olla, ja tegelikult ongi, palju maisem seletus. Rauma linna elanik, nagu iga soomlane, õhtul puhkab, mitte ei hängi linna vahel. Üheksal ruutkilomeetril laiuv Olkiluoto tuumajaam on aga lihtsalt üks suur rajatis keset rahulikku loodust ning lindudel-loomadel pole vähimatki aimu, et inimkäsi on sinna ehitanud kolm tuumareaktorit, mida ühed peavad tänapäevase energeetikatööstuse lahutamatuks osaks ja teised, kes vähemalt Soomes on vähemuses, suureks sammuks kuristiku ning maailma lõpu poole.