Asekantsler Uiga: tuumajaama asukohast ja konkreetsest arendajast on praegu väga vara rääkida

Asekantsler Jaanus Uiga kinnitab, et taamal nähtav Soome tuumajaam oleks Eesti jaoks liiga suur. Foto: Aivar Ojaperv

Eesti riigikogu võttis hiljuti vastu otsuse "Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine". Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga kinnitas, et see otsus on alles esimene samm tuumaenergeetika kasutuselevõtuks Eestis, selle otsuse põhjal saab hakata koostama valdkonda puudutavaid seadusi ja reeglistikku.

Muu hulgas toob Uiga alljärgnevas lühiusutluses esile, et vähemalt praeguse seisuga ei kavatse riik ise tuumajaama ehitusse investeerida, see ülesanne jääb teema vastu huvi tundvatele erainvestoritele.

Kui kaugel me tuumaenergeetika arendamisega Eestis oleme? Mõnele on jäänud mulje, et otsus on nüüd vastu võetud ja piltlikult öeldes homme hakatakse tuumajaama ehitama.

Riigikogu tutvus otsust vastu võttes pika ja põhjaliku raportiga, mida paar aastat ette valmistati, ja leidis otsust tehes, et riik võiks ettevalmistavate tegevustega edasi minna. See ei tähenda, et oleks tehtud otsus tuumajaama rajamiseks. See otsus annab ministeeriumile ülesande valmis teha regulatiivne raamistik ja ministeeriumil tuleb koostama hakata tuumaenergia kasutuselevõtuks vajalikke seaduseelnõusid. Need protsessid ise võtavad poolteist-kaks aastat aega.

Miks just nüüd ja mitte varem või hiljem?​

Uksi võinuks varem ju avada, aga teema arendamiseks pidi meil olemas olema mingi ettekujutus võimalikust tehnoloogiast, mida tasub reaalselt kaaluda. Mitte paberil, vaid see peab reaalselt olemas olema. Praegu on meil teadmine, et paari aasta pärast peaks Kanadas valmima väike reaktor, millesarnase kasutamine oleks ka Eestis mõeldav. Suured Soome-tüüpi reaktorid meile ei sobi, need ei mahu võimsuse mõttes Eestisse, on liiga suured. Kanada näite pealt saame näha, kas reaktori parameetrid vastavad meie ootustele, kui kiiresti see valmib ja milline on hind. Tuumajaamade puhul on saadava elektri hind otseses seoses tuumajaama rajamisse tehtud investeeringu suurusega. Kütuse hind on ise väike, lõplik elektri hind sõltub suuresti ehitusse pandud rahast.

Mis asja ajab Eestis Fermi Energia? Täidavad nad riigi tellimust, kui arendavad-tutvustavad tuumaenergia kasutuselevõttu, või kas nad üldse teevad riigiga koostööd?

Fermi Energia on lihtsalt üks erainvestor. Tõsi ta on, et tuumaenergia arendamise vastu Eestis palju huvilisi polegi. Fermi Energia tegeleb oma ettevõtlusega, nad viivad läbi omi uuringuid ning teevad analüüse. Riik on oma otsustes vaba ega ole nendega seotud, mis ei tähenda, et Fermi Energiast ei võiks tulevikus saada tuumajaama ehitaja. Kindlasti pole ära otsustatud tuumajaama tulek, pole ka otsustatud, kes seda rajama hakkab. See võib olla Fermi Energia, aga võib olla ka keegi kolmas ja neljas.

Seega on veel vähem ära otsustatud, kuhu tuumajaam rajatakse?

Asukoha kohta pole mingit otsust tehtud. On kaardistatud võimalikud asukohad, mis on kõigile tuumaenergia töörühma raportist leitavad. Selleks et üldse asukohta saaks kaaluma hakata, peaks olema kindel arusaam kasutusele võetavast tehnoloogiast. Samuti peaks käima litsentseerimise protsess, aga neid praegu pole, nagu eelnevalt öeldud. Ja nende loomiseks kulub veel aastaid. Realistlikult, kui kõik jookseb, räägime aastast 2035+, kui midagi reaalselt toimuma hakkab. Seni keskendub riik tuulele, päikesele ja energia salvestamisele.

Täpsustame üle – kui tuumajaam tuleb, siis kes selle ehitust rahastab? Erainvestor?

Riigil pole huvi täiendavaid riigifirmasid teha. Meil on energeetikaga tegelev riigiettevõte, aga sel pole huvi tuumaenergiasse investeerimise vastu. Seega jääb üle erainvestor, vähemalt praeguste kavade kohaselt.