Repliik: suvi on pikk nagu lapsepõlv

Kärt Devaney. Foto: Ain Liiva

Kui maikuusse mahtunuks aega justkui ilmatu hulk – igikevad, natuke filmilik kevademontaaž, kus peaaegu üheskoos olid viimane lumi ja esimene suvekuumus –, siis juuni on läinud nagu lennates. Natuke uskumatu, et kohe on ta läbi.

Et mitte olla tujurikkuja, aga ikkagi realist, tuleb nentida, et sirelite ja toomingate õitseaeg sai läbi rutem, kui sai alata, ja järgmisest nädalast hakkab päev taas kukesammu võrra lühemaks minema.

Aga ei tasu heituda. Sest teadupärast on Eesti suvi ikkagi pikk nagu lapsepõlv, isegi kui jaanipäeval peab vihma tõttu võibolla lõket vastava kanali vahendusel kuivast toast nautima. Samas pole segavaid sääski ja diivanil keras on lugeda ka hea.