Perearsti nõuandetelefon 1220: batuudid ja tõukerattad kergitavad suveõnnetuste statistikat

Copy
Paljud õnnetused juhtuvad just batuudil hüpates.
Paljud õnnetused juhtuvad just batuudil hüpates. Foto: Elmo Riig

Jaanipäevaeelne nädalavahetus ja pikemad pühad toovad tööd juurde nii kiirabile, politseile kui ka päästeametile ning muu hulgas kasvab traumade ja kukkumiste arv. Perearsti nõuandetelefonilt 1220 saab nõu tervisemuredega, mille ravi või leevendamise puhul piisab kodustest võtetest.

Perearsti nõuandetelefoni 1220 meditsiinijuhi-arsti dr Karita Košeleva sõnul on suvehooajal suurimateks kukkumiste ja traumade põhjustajateks õnnetused kergliiklusvahenditega, mille hulgas on rulluisud, rulad, elektrilised tõukerattad, tasakaaluliikurid, jalgrattad. Samamoodi juhtub palju õnnetusi batuudil hüpates.

Batuudiõnnetused võivad sageli olla päris rasked. Need on tingitud kas valest maandumisasendist, õhus kukerpalli või muu õhuakrobaatika tegemise üritamisest, teiselt inimeselt löögi saamisest või batuudilt maha kukkumisest. Ette tuleb traumasid ka batuudi ääre või raami peale kukkumisest. On oluline, et batuut oleks õigesti paigaldatud ja heas seisukorras ning hüppajatel hoiaks pilku peal täiskasvanu.

Külm on esimene abivahend trauma puhul

Põrutuse puhul saab kiire reageerimise korral abi sügavkülmast. "Tavalise põrutusega on esimene valik külmaaplikatsioonid. Külma peaks panema naha peale aga läbi riidest eseme ning soovitatavalt 15–20 minutit korraga. Trauma esimestel päevadel iga 2–4 tunni tagant eesmärgiga vähendada valu ja turset," soovitab dr Košeleva.

Kuidas aga veenduda, et kukkumise järel saadud trauma ei vaja edasist meditsiinilist tähelepanu? "Kui traumaga ei kaasne tugevat paistetust, kuju muutust või liikuvuspiiratust, piisab perearsti poole pöördumisest või nõuandetelefonile helistamisest," ütleb dr Košeleva.

Kukkumise järel tuleks nahakahjustused, marrastused või haavad pesta ja puhastada, kuna mustana on need põletiku tekke riskifaktoriks. "Kui nahakahjustus on piirkonnas, mis võib kergesti määrduda, siis soovitatakse päevasel ajal toimetades kanda plaastrit või sidet, aga õhtul kodus võib marrastus olla õhu käes ilma katteta," jagab dr Košeleva näpunäiteid.

Dr Košeleva sõnul vajavad meditsiinilist tähelepanu ka elektri-, söövitus- ja põletustraumaga inimesed. "Kiiret abi peaks otsima ka sel puhul, kui võõrkeha on sattunud hingamisteedesse või seedetrakti. Ka loomahammustused vajavad reeglina kiiremat käsitsust, kuna on suure põletiku tekkeriskiga," loetleb ta.

Teetanusesüst tuleb täiskasvanutel teha iga 10 aasta järel

Arsti sõnul on mõnede nahka läbistavate haavade korral olemas tõenäosus teetanusse nakatuda. "Niisugusteks haavadeks on pinnasega, sülje või sõnnikuga, roojaga saastunud haavad, torkehaavad, sealhulgas nõelatorked, laskehaavad, külmumised ja muljumishaavad. Selliste traumade puhul on oluline õigeaegselt pöörduda arsti poole," toonitab dr Košeleva.

Eestis alustati teetanusevastast immuniseerimist 1951. aastal. Tänu vaktsineerimisele on haigestumine peaaegu kadunud. Ent täiskasvanute puhul on korduvvaktsineerimine soovitatav iga 10 aasta järel.

TÜ kliinikumi soovitused laste ja noorte jälgimiseks kodus kerge peatrauma järel

  • Kerge peatrauma järel on kõige kriitilisem aeg esimesed 32 tundi. Sel perioodil olge koos lapsega ning jälgige tema seisundit ja käitumist.
  • Esimesel 24−48 tunnil on väga oluline puhkus, nii füüsiline kui vaimne, rahulik ja säästev režiim. Vältida tuleb järske peapöördeid, füüsilist pingutust ja ülerahvastatud kohti. Lapse enesetunde kohta küsige avatud küsimusi, nt kuidas sa end tunned, et lapse peegeldaks oma tegelikku seisundit.
  • Pange muhule külm rätik või riidega kaetud jääkott.
  • Süüa ja juua võib eriliste piiranguteta.
  • Rõhutage noortele, et alkohoolseid jooke ei tohi tarvitada vähemalt kolm päeva pärast traumat.
  • Mitte tarvitada tugevaid valuvaigisteid esimese 24 tunni jooksul pärast traumat.
  • Mitte tarvitada aspiriini ega uinuteid.
  • Vältida energiajooke, sest need häirivad und.
  • Laps peab lamama nii, et peaosa oleks tõstetud.

Kohest reageerimist vajavate sümptomite korral tuleb pöörduda arsti või kiirabi poole

  • Ebatavaline uimasus või oluliselt raskendatud ärkamine – last ei ole võimalik unest üles äratada (uneperioodil tuleks last äratada iga 2 tunni järel).
  • Tugevnev peavalu.
  • Püsiv või süvenev iiveldus ja oksendamine.
  • Krambid või muud hood.
  • Vere või vesise eritise väljumine ninast või kõrvast.
  • Nõrkuse või tuimuse teke käes või jalas, ebakindel kõnnak, kõnehäire.
  • Segasusseisund, ülemäärane erutus, kummaline käitumine.
  • Desorientatsioon isikus või kohas.
  • Üks pupill suurem kui teine, silmade kummaline liikumine, kahelinägemine või muud nägemishäired.
  • Väga kiire või aeglane pulss või ebatavaline hingamisrütm.
  • Muhu/nahaaluse turse kiire suurenemine.
  • Sümptomid, mille puhul muretsema ei pea:
  • kerge peavalu,
  • kerge iiveldus, isu vähenemine,
  • halb tuju, jonnimine,
  • keskendumisraskused või kergemad unustamised,
  • väsimus ja halvenenud uni.
  • Need kaebused taanduvad enamasti paari nädala jooksul, harva kulub selleks mõni kuu.
Tagasi üles