TULEOHUTUSE MEELESPEA ⟩ Üks säde võib põhjustada metsatulekahju

Metsatulekahju. Foto: Madis Veltman

Tänavu mais leidis päästeameti andmetel põua tõttu aset 113 maastiku- ja metsapõlengut.

Ehkki tänavu on tulekahjusid olnud vähem kui eelmistel aastatel, on kõige kõrgem põlengurisk just soojaperioodil. Loodustulekahjude peamiseks põhjustajaks on inimlik hooletus, mistõttu on tähtis järgida tuleohutusnõudeid.

Tee lõket ainult selleks ettenähtud kohas

Eesootaval jaanipäeval teevad paljud eestlased jaanituld. Tulekahjude statistika näitab, et lõkke hooletu tegemine on kõige levinum metsatulekahjude põhjustaja. Üks peamine põhjus, miks lõkked kontrolli alt väljuvad, on nende järelevalveta jätmine. On tähtis jälgida, et lõket ei tehtaks kohta, kus ümberringi on kergesti süttivad materjalid. Tasub vaadata ka tuule suunda ja tugevust – juba väike tuuleiil võib sädemed või hõõguvad söed ümbruskonna kuiva taimestiku peale edasi kanda. Enne lõkke tegemist on oluline valmistada ette turvaala. Lõke tuleb teha vähemalt kaheksa meetri kaugusele elumajadest ja kergesti süttivatest materjalidest. Kuna paljud põlengud saavad alguse lõkkest, mis pole täielikult kustutatud, tuleb lähedal hoida tulekustutusvahendeid või ka vett ja liiva. Kõige turvalisem on lõke teha selleks ettenähtud kohta.

Ära põleta prügi ega lehti

Üldiselt ollakse teadlikud, et prügi ega kulu ei tohi põletada metsas või selle vahetus läheduses. Aga ka koduaias süüdatud lõke võib põhjustada suuri metsa- ja maastikutulekahjusid. Prügi hulgas võib olla erinevat tüüpi kuiva materjali, sealhulgas lehti, paberit, pappi, plasti ja puidujäätmeid, mis kergesti süttides põhjustavad ulatuslikke tulekahjusid. Äärmiselt ohtlikud on ka eralduv suits ja tahm, mis prügi põletamisel kogunevad ümbritsevatele puudele ja taimedele. Puudele kogunenud tahm võib muuta need eriti tuleohtlikuks, suurendades seeläbi tulekahju ulatust ja intensiivsust.

Ole suitsuga looduses ettevaatlik

Suitsukoni loodusesse viskamine ei ole mitte ainult keskkonnareostus, vaid võib põhjustada mastaapseid põlenguid. Sigareti ots hõõgub temperatuuril 400–900 °C ning kokkupuutel kergesti süttivate materjalidega, nagu kuivanud heinaga, on tulekahju tekkimine väga lihtne. Suitsetamisest jäädavalt loobumine on parim lahendus, aga kui päeva pealt loobuda pole võimalik, saab valida vähemalt sellise alternatiivse tubakatoote, mis ei põle. Näiteks kuumutatava tubaka seade ei põle, ei tekita suitsu ega tuhka. Sealjuures tasub teada, et katki läinud elektroonikaseadmeid ei tohi samuti loodusesse jätta, vaid need tuleb viia ettenähtud kogumispunktidesse.

Väldi metsas lõbusõite mootorsõidukitega

Mootorsõidukitega kuival heinal sõitmine võib põhjustada tulekoldeid mitmel viisil. Peamiseks põhjuseks on sõiduki kuumad osad, nagu heitgaasisüsteem (katalüsaator ja summuti) ning mootor, mis üle kuumenevad, mõnikord isegi üle 500 °C. Kui sõiduki kuumad osad puutuvad kokku kuiva heina või rohumaaga, võib põleng alguse saada ning tuulega edasi kanduda. Sädemeid võivad tekitada ka suure pöörlemiskiirusega osad või mehaanilised vigastused, näiteks kivid rataste vahel. Elektrilised lühised on samuti riskiteguriks ning ettevaatlik tuleb olla ka kütuse- ja õlilekete suhtes – kui vedelikud satuvad kuumadele pindadele, võivad vedelikud kohe süttida.

Teavita katkistest elektriliinidest

Rikkis või kehvasti hooldatud elektriliinid võivad tekitada sädemeid või sootuks põlema minna. Niisamuti võib põlenguid põhjustada elektriliinide ülekoormus, näiteks kaablite ülekuumenemine. Tekkinud sädemed kukuvad kuivale pinnasele või kanduvad edasi kuivadele okstele ja põhjustavad suuri tulekahjusid. Seetõttu on oluline jälgida, et elektriliinide ümbrus oleks puhas, samuti tuleb neid regulaarselt kontrollida. Kui aga märkad hooldamata elektriliine, anna sellest viivitamatult teada.