RIIGIKOHUS Vaktsiinist keeldunud politseinikke ei oleks tohtinud ametist automaatselt vabastada

Siim Mihailov
, ajakirjanik
Copy
Riigikohtu hinnangul oli politseinikele kehtestatud kaudne vaktsineerimisnõue proportsionaalne ettevaatusabinõu riigi tuumikfunktsioonide lakkamatuks tagamiseks.
Riigikohtu hinnangul oli politseinikele kehtestatud kaudne vaktsineerimisnõue proportsionaalne ettevaatusabinõu riigi tuumikfunktsioonide lakkamatuks tagamiseks. Foto: Kristjan Teedema

Riigikohus selgitas tänases otsuses, et politseinikele kehtestatud kaudne vaktsineerimisnõue oli proportsionaalne ettevaatusabinõu riigi tuumikfunktsioonide lakkamatuks tagamiseks ning inimeste elu ja tervise kaitseks. Riigikohtunik Julia Laffranque jäi eriarvamusele ja leidis, et politseiniku teenistusest vabastamine ei olnud proportsionaalne.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor nõudis 2021. a novembri käskkirjaga kõikidelt teenistujatelt koroonaviiruse vastu immuniseerimist või koroonahaiguse läbipõdemist tõendavat dokumenti. Käskkiri nägi ette, et teenistujaga, kes eelnimetatud nõuet ei täida, lõpetatakse teenistus- või töösuhe. Kuna kohtusse pöördunud politseinik seda nõuet ei täitnud, vabastati ta teenistusest 2021. a detsembri lõpus.

Kohtusse pöördunud politseiniku hinnangul oli õigusvastane nii kaudne vaktsineerimisnõue kui ka tema teenistusest vabastamine. Riigikohtu halduskolleegium sellega ei nõustunud. Vaktsineerimisnõude võis kehtestada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel, arvestades riskianalüüsi. See ei tähenda siiski, et nõude täitmata jätmine võiks tuua kaasa automaatse teenistusest vabastamise.

Ka peadirektori käskkirjaga kehtestatud kaudse vaktsineerimisnõude rakendamisel tuli vajadusel arvestada erakorralisi asjaolusid. Kui teenistuja oleks näiteks esitanud tõendi vaktsiini vastunäidustuse kohta või kui epidemioloogiline olukord oleks muutunud, oleks tulnud teenistussuhte lõpetamise kõrval kaaluda ka alternatiivseid meetmeid.

Paraku ei esitanud kaebaja arstitõendit vaktsiini vastunäidustuse kohta ega toonud enne teenistusest vabastamist esile ka muid erilisi asjaolusid, millest tulenevalt oleks pidanud talle erandi tegema. Kolleegium rõhutas, et kuigi kaebaja teenistusest vabastamise seisuga (22. detsember 2021) võis küll olla märke epidemioloogilise olukorra leevenemisest, oleks olnud tol hetkel veel ennatlik teha järeldust, et politseinike tervist koroonaviirus lähikuudel enam ei ohusta või et neid ei ole vaja tavapärase töö asemel kaasata kriisi lahendamisse.

Seega leidis riigikohtu halduskolleegium tänases otsuses, et praegusel juhul oli politseinikuga seotud asjaolusid arvestades tema teenistusest vabastamine proportsionaalne.

riigikohtunik Julia Laffranque‘i eriarvamusega saab tutvuda siin.

Tagasi üles