/nginx/o/2024/06/21/16170110t1hc47f.jpg)
Kõik me oleme suvises taevas neid musti, alati kiirustavaid ja teravalt kriiskavaid ehk piiritavaid pikatiivalisi pääsukesesarnaseid linde märganud. Kõrva kriibib nende kisa kindlasti, nägemiseks tarvitseb vaid pea kuklasse ajada. Vähe on neid, kes piiritajat ka muul moel näinud kui lendavana. Sest lennates suurem osa piiritaja elust möödubki.
Teist nii omapärast lindu meil pole. Ei ole see ju tavaline, et üks lind suudab kõik oma toimingud ära ajada õhus, lennates. Lennates ta sööb-joob ja lennates magab, lennates paaritub ja lennates kogub pesamaterjali. Vaid munade haudumist pole ta lennul ära õppinud ja ka pojad ei lenda kohe munast välja, vaid veedavad päris pika aja enne elluastumist pesas.
Oma väljanägemiselt meenutab ta pääsukest, kuid on suurem ja väga pikkade tiibadega, ise üleni must. Vaid kurgu alt on veidi hallikas. Ka kiiruselt on ta pääsukesest üle, vaid manööverdamisvõime poolest jääb talle alla.