Viimane taastamata vabadussõja ausammas saab võidupühal sümboolse tähise

Mälestussamba foto Narva-Jõesuus. Foto: Indrek Jurtšenko

Eesti sõjamuuseum ja Eesti Muinsuskaitse Selts tähistavad võidupühal, 23. juunil Narva-Jõesuu vabadussõja mälestussamba asukoha üheks päevaks sammast kujutava fotoga, et juhtida tähelepanu viimasele taastamata vabadussõja monumendile.

Narva-Jõesuu Valges pargis asunud vabadussõja ausamba kavandas Amandus Adamson ja see avati 1926. aasta jaanipäeval. Tegu oli esimese vabadussõja monumendiga, mis polnud pühendatud langenutele, vaid kogu vabadussõja mälestuseks. Nõukogude võimu esindajad purustasid samba 1941. aasta juunis.

Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ütles, et aktsiooni eesmärk on tähistada ja teadvustada kunagise monumendi asukohta lootuses see millalgi taastada. "Heaks näiteks on eelmisel aastal avatud Sakalamaa langenud sõjameeste mälestussammas Viljandis, mis taastati kohaliku omavalitsuse, riigi ja kogukonna ühisel jõul," rääkis Lill.

Narva-Jõesuu monument kujutas kalju tipul seisvat sõjameest lipu ja kilbiga. Kalju sümboliseeris Eesti riiki: korrapäraselt lõigatud alumine osa juba väljatöötatud riiklikku korraldust, tahumata kalju tipp aga veel korraldamata riigielu valdkondi. Kalju esiküljel oli tekst "1918–1920 Vabadussõja mälestuseks" ja selle all pronksbareljeef sõjastseeniga.

2 x 1,3 meetrine suurendus ajaloolisest fotost jääb samba asukohta 23. juuni õhtuni.

Pärast vabadussõja lõppu püstitati kõikjal üle Eesti vabadussõja mälestusmärke, millest enamik oli pühendatud vabadussõjas langenud omakandimeestele, väeosadele või punase terrori ohvritele. Osa tähistas ka lahingupaiku või märkis piiri, kus vaenlase edasitung peatati.

A. Adamsoni monument Narva-Jõesuus 1926. aastal. Foto: Tallinna Linnamuuseumi kogu