Karis Narvas võidupüha paraadil: me asume õigel pool Narva jõge

President Karis mullu Viljandis võidutuld edasi andmas. Foto: Marko Saarm

President Alar Karis ütles pühapäeval Narvas võidupüha kõnes, et Eesti asub koos ülejäänud vaba maailmaga õigel pool Narva jõge.

President märkis enda kõnes, et pühapäeval saavad Narva pidustustel kokku võidupüha paraad ja jaanituled ning need tuled tähistavad kõiki eesti rahva vabadusvõitlusi ja võite. Ühtlasi rõhutas president, et Narva on Euroopa ja vaba maailma lävepakk.

"Kusagil Euroopas ei ole piir vabaduse ja rõhutuse, avatuse ja suletuse, rahu ja sõja vahel nii teravalt nähtav kui siin, Narva jõel," kõneles Karis. "Meie teiega oleme õigel pool jõge. Vahe Venemaaga on ilmselge. Siin ei ole erinevaid varjundeid, Narva ei ole hall ala – Narva on sinimustvalge."

Karis rõhutas enda kõnes, et Venemaa riigijuhtidel on aegumatu tahe allutada oma naaberrahvaid vajadusel sõjalisel teel. 

"Neist sõdadest kõige agressiivsem on praegu käimas Ukrainas. Ukrainlaste riigi, vabaduse ja ise otsustamise hävitamiseks. Venemaa ei saa seda sõda võita ja ta ei võida seda sõda," rääkis Karis ja lisas, et läänemaailmal tuleb meeles pidada, et sõjadiktaatorid niisama lihtsalt ei peatu. 

Karis rääkis põgusalt ka investeeringutest kaitsevõimesse, mis ei tohi sõltuda sellest, kui hästi riigil ja rahval parasjagu läheb või millised on poliitilised tõmbetuuled. President nentis, et NATO liikmena ei kuku Eesti tagasi Teise maailmasõja algusaega, olgugi et ka praegu napib riigil mõningaid kaitsevõimekusi. Karis märkis, et koos paraadil osaleva üheksa liitlasriigiga said just valmis kõikehõlmavad NATO kaitseplaanid Venemaa võimaliku rünnaku tõrjumiseks.

"Nende liitlastega ehitame igapäevaselt ühist heidutus- ja kaitsehoiakut, koos vajalike vägede ja relvastusega. On ka tähelepanuväärne, et Eestis paiknevad alaliselt lahingüksused kõigist kolmest NATO tuumariigist – Suurbritanniast, Prantsusmaalt ja Ameerika Ühendriikidest," kõneles Karis. "Sestap ei nõustu ma arvamusega, et mõne võimelünga tõttu kukume 1939. aastasse, mil olime täiesti üksinda ja kaotasime oma vabaduse. Täna ja tulevikus on Eesti NATO liige. See liit on nii sõjaliselt, poliitiliselt, kui ka majanduslikult üle kõigist oma vastastest. Ning Eesti NATO liikmesus tähendab seda, et nüüd astume kurjale vastu ühiselt." 

Karise kinnitusel hakkab Eesti enda relvastus oma võimsuselt aina enam ühtima liitlaste omaga.

"Meil on olemas relvad ja laskemoon, millega saame vajadusel hävitada Eestit ründava vastase juba tema tagalas. Ja millega me hoiamegi teda seal," viitas Karis kaitsesõja pidamisele Venemaa territooriumil. "Muidugi on sellel kõigel hind, mida rahvas on maksnud ja maksab, andes oma rikkusest mitu protsenti riigikaitsele. See on meie ühine panus Eesti vabaduse kaitseks."

Hinnangut, et vajame täiendavalt üle miljardi euro laskemoona hankimiseks, ei saa Karise sõnul ignoreerida – eriti veel kui see vajadus tuleneb NATO kaitseplaanidest. Hirm ja ebakindlus maksavad presidendi kinnitusel rohkem kui valitsuse võlakoormuse kasv neli-viis protsenti SKP-st.

"Kas maksumaksja on selleks uueks ohverduseks meie julgeoleku nimel valmis?" küsis Karis retooriliselt ja vastas, et selleks tuleb rääkida inimestega – selgitada rahulikult ja tülitsemata –, sest kui riigi eesmärk on selge, siis inimesed mõistavad seda.