Virulaste kultuurihuvi on madalseisus

Kultuurihuvi kaardil on Lääne-Virumaa üsna kahvatu. Foto: Statistikaamet

Riigi suurim kultuuriuuring sedastab, et Eesti inimene lahutab meelt peamiselt kinos ja kontserdil käies ning kõige vähem lõid kultuurielus kaasa Ida- ja Lääne-Virumaa elanikud.

Statistikaameti kultuuris osalemise uuringust selgub, et mullu käis vähemalt korra aastas kinos üle poole miljoni eestimaalase. Pea sama palju inimesi külastas ka kontserte. 2023. aastal nautis kultuurisündmusi 79 protsenti vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et eelmisel aastal külastati lisaks kinodele ja kontsertidele palju muuseume ja teatreid. "Iga neljas inimene tundis huvi ka uuenduslikemate formaatide vastu, nagu näiteks autokinod või veebikontsertide otseülekanded," ütles ta.

Haridustaseme järgi on kõige aktiivsemad kultuuritarbijad kõrgharidusega inimesed, kellest osales ühe aasta jooksul mõnel kultuurisündmusel 85,9 protsenti. "Ka õpilaste, üliõpilaste ja tasustamata praktikantide osalus on väga kõrge, täpsemalt 98,2 protsenti," lausus analüütik ja täpsustas, et veidi vähem osalevad kultuurielus keskharidusega elanikud (75,7%), kellele järgnevad põhi- või madalama haridusega elanikud (69,9%).

Vanusegruppide järgi on aktiivsed kultuurielus osalejad ka noored: aasta jooksul osales vähemalt ühel kultuurisündmusel lausa 94,4 protsenti 15–24-aastastest noortest. "Paraku peab tõdema, et vanemaks saades inimeste kultuurielus kaasa löömine ka väheneb. Nii osales 25–44-aastastest inimestest kultuuriüritustel 89,9 protsenti, 45–64-aastastest 80,2 protsenti ning vähemalt 65-aastaste seas oli osalenute protsent vaid 54,5," sõnas Saagpakk.

Sugu kultuuris osalemise aktiivsust oluliselt ei mõjuta. Nii mehed kui ka naised on üpriski võrdsed kultuurielus kaasalööjad: mehed vastavalt 77,2 ja naised 80,5 protsenti. Kõige suuremad erinevused ilmnevad raamatukogus, teatris, kunstigaleriis ja spordiüritustel käimises. "Raamatukogudes käivad naised 17,8 protsendipunkti võrra rohkem, teatris 12,2 ning kunstigaleriides 7,9 protsendipunkti võrra rohkem. Mehed käivad võrreldes naistega rohkem aga spordisündmustel," kommenteeris analüütik.

Uuringu käigus küsiti inimestelt lisaks nende kultuurielus osalemise sagedusele nende harrastuste kohta. Selgus, et kultuuriga seotud harrastustega tegeleb 72 protsenti eestimaalastest. Kõige hinnatumaks tegevuseks sealjuures on spordi- ja liikumisharrastus, millega tegeleb ligi 486 000 inimest (43%). Üsna populaarne on käsitöö 213 000 (18,9%). Samuti muusika, millele pühendab oma aega 97 000 inimest ehk 8,6 protsenti elanikest.

Kõige aktiivsemad kultuuritarbijad elavad Tartu maakonnas. Andmed näitavad, et linnapiirkondades on erinevatel kultuurisündmustel osalejaid üle 776 000, mida on üle kahe korra rohkem kui maaasulates (352 000). "Siiski on osalusprotsent linnas maapiirkondadega võrreldes veidi madalam – vastavalt 78,2  ja 80,6 protsenti. See tähendab, et võrdluses linn-maa suuri erinevusi ei esine," täpsustas analüütik.

Vähemalt ühel kultuurüritusel või -sündmusel osales 83,6 protsenti Tartu maakonna elanikest. "See on kõige kõrgem osalusprotsent Eestis," nentis Saagpakk. Järgnevad Harjumaa (82,1%), Raplamaa (81,3%) ja Pärnumaa (81,1%). Kõige vähem lõid kultuurielus kaasa Ida- ja Lääne-Virumaa elanikud: mõlema maakonna elanike osalus jäi alla 70 protsendi.