Nädala kaja: riigi Kaja (2)

Copy
Aivar Ojaperv.
Aivar Ojaperv. Foto: Ain Liiva

Nii palju siis riiginaiselikkust. Kaja Kallas on oma oleku ja ütlemistega kogu aeg andnud signaale, kui asendamatu on ta riiki juhtima, aga nüüd, mil mängus isiklikud huvid, tulgu või veeuputus.

Neljapäeval oli siis selge, et meie peaministrist saab Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Iseenesest ju tore, kui üks Eesti naine on Euroopa Liidus tegemas väga kõrget lendu. Päris suvaline tegelane sellisesse ametisse ei pääse.

Hoopis inetum on aga see, mis kodumaal toimub. Riiki pole kuu aega nagu enam olnudki (kui lähtuda Kaja Kallase retoorikast, et riigi ja tema vahele võib hakata võrdusmärki panema) ja viimaste uudiste põhjal ei ole seda ka järgmisel kuul, sest reformierakonnast valitsuspartei väga kiiresti oma juhti ja peaministrit vahetada ei suuda.

Ta valis puhtalt pragmaatilise tee ja jättis tagaukse lahti – no kui ei valita Euroopa Liidu välisesindajaks, eks ma siis olen peaminister edasi.


Kaja Kallas ei ole peaministriametile pühendunud juba mõnda aega. Aga ta on olnud nagu kits kahe heinakuhja vahel – sellist riiginaiselikkust temas polnud, et juba mais tagasi astuda, kui sai selgeks tema kandideerimine uude ametisse. Ta valis puhtalt pragmaatilise tee ja jättis tagaukse lahti – no kui ei valita Euroopa Liidu välis­esindajaks, eks ma siis olen peaminister edasi.

Nii ei saa! Peaminister ei saa olla poole kohaga. Riigis on ju asjad puhta ripakil. Reformierakonna suurima jutupunkti – automaksu – kehtestamise saatis president kah parlamenti tagasi, mis ülima tõenäosusega tähendab, et see järgmise aasta 1. jaanuarist kehtima ei hakka. Kus siis nüüd mure riigieelarve täitumise pärast on? Et kui uus amet koidab, siis vana ameti mured on juba võõrad mured?

Reformierakonnal võinuks ka varuplaan ammu valmis olla, kui oli teada, et Kaja Kallas kandideerib. Mis takistab Kallasel juba täna tagasi astumast? Uus peaminister ei pea ju ilmtingimata olema reformierakonna tulevane esimees. Saaks peaministri ametisse panna ja siis oma parteilisi protseduure edasi järgida – igasuguseid üldkogusid kokku kutsuda ja mis seal kõik teha tuleb.

Tagasi üles