Sel nädalal tuhiseb muidu unisesse väikelinna rahvusvaheline etenduskunstide festival Baltoscandal. Iga kahe aasta tagant toimuv festival toob Rakveresse etenduskunsti, mida siinne publik peaks muidu sõitma kaugele vaatama. Lisaks kodulähedusele saab rääkida mõttevärskusest ja uutest ideedest.
Juhtkiri: Baltoscandal toob värskeid mõtteid
Festivali on vaja, et see meid rutiinist välja tõukaks, ajendaks vaatama ka kõige kummalisemat lavastust avatud silmade ja meeltega, mõtlema edasi mõtteid, mida nähtu tekitas, muretsemata selle pärast, kas mõeldakse lavastajaga samas suunas. Teater ja etenduskunstid on suuresti tõlgendamise küsimus ning lavastus valmib lõppkokkuvõttes ikkagi vaataja peas, kaasab tema elukogemuse, maailmataju, suhtumised, hoiakud. Baltoscandal hoiab linna vaimu värske, pineva, erksa ning meenutab meile, et oleme mõtlevad, tundvad ja mõistvad olendid. Parimas mõttes Homo sapiens’id.
Küll on aga mõttekoht see, et Rakvere-suguses väikelinnas on korraldajate sõnul keeruline midagi veel suurejoonelisemat ette võtta või siis festivalil kasvada lasta, sest väike linn pole mõeldud suure hulga rahvaga tegelemiseks ajal, mil festivaliprogrammi parasjagu ei ole. Teisisõnu – pole piisavalt kohti, et külalisi majutada, kaugelt jäetakse seega tulemata.
Ehk on see mõttekoht siinsetele ettevõtjatele, sest eks peaks ju Rakvere Vallimäe vabaõhukeskuski olema mõeldud selleks, et suurte rahvahulkade meelt lahutada, aga kui inimesed ei saa näiteks kontserdil endale klaasi veini või õlut lubada, sest ööseks hotellikohta ei leidu, ei hakatagi teisest Eesti otsast, veel vähem välismaalt meile tulema.
Küll aga tahaks loota, et Rakvere kohvikud ja baaripidajad on arvestanud, et sel nädalal on meil külalisi rohkem. Et teenindus oleks kiire ja meeldiv, et toitu oleks külmikutesse rohkem varutud ning mõeldud ka õhtuse meelelahutusprogrammi peale. Üürike meil see (festivali)suvi ju on.