Kas taksojuhid ja koristajad teevad varastega koostööd? Vali hoolega, mida räägid!

Kodu turvalisemaks muutmiseks tasub leida usaldusväärsem vahend kui lihtne lukk. Foto: Arvo Meeks

Varguste ennetamisel ei pruugi esimese asjana pähe torgata, et pahaaimamatult võime varaste elu ise lihtsamaks muuta või nad suisa enda koju tuua. G4S-i turvaekspert Tarmo Pärjala toonitas, et tuleb olla väga ettevaatlik, kellega milliseid detaile enda plaanidest ja oma kodusest elust jagada. «Pahaaimamatult võib näiteks uus tore tuttav olla juhuvaras, kes saadud siseinfot kurjalt ära kasutab,» rääkis ta.

Selle fakti kinnitamiseks tõi Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juht Vjatšeslav Milenin

30. mai «Terevisioonis» ka paar näidet.

«Oli juhtum, kus siseallikaks oli taksojuht, kes viis kliente kodudest lennujaama ning jagas vargale infot, mis ajaks milline kodu tühjaks jääb,» meenutas Milenin. «Ja kui oli autos juttu varast, ehetest või rahast, siis ka see info jõudis vargani.»

Seejärel rääkis ta naisest, kes töötas koristusettevõttes ja käis kodusid koristamas. «Olles seal sees, nägi ta, millist vara üks või teine koduomanik omab, ja jagas seda infot oma kuriteokaaslastega,» ütles Milenin. Pärjala soovitas enne kodukoristusteenuse kasutamist koristaja tausta väga põhjalikult uurida. Näiteks tasub otsida infot Google’ist ja sotsiaalmeediakontodelt.

Kuritegevuse statistikale toetudes saab öelda, et märtsis ja aprillis kasvas varguste arv elamutest ja nende hoovidest/panipaikadest 23 protsenti, kui võrrelda aasta varem samal perioodil toime pandud varguste hulgaga. 2023. aasta maikuust kuni 2024. aasta aprillini kasvas niisuguste varguste arv 14 protsenti. Kõige rohkem pannakse vargusi toime suuremates omavalitsustes, Harjumaal ja Ida-Virumaal, kus vargad käivad nii korterites kui ka kortermajade keldrites ja panipaikades. Tartumaal ka eramutes ja nende hoovides.

Rattahooajal on märgata ka elektritõukerataste ja jalgrattavarguste sagenemist. Pättide huviorbiiti satuvad rattad hoovides, parklates ja trepikodades. Lisaks jalgratastele ja tõuksidele varastatakse näiteks hinnalisi grille ja lapsevankreid. Seega tasub kõik väärtuslik peale kasutamist panna kinnisesse hoonesse, mis on turvatud valvesüsteemiga.

Turvaeksperdi sõnutsi jagunevad vargad peamiselt kaheks: professionaalsed ja juhuvargad. Esimesed planeerivad kuritegu pikemalt ette ja lähevad nii-öelda kindla peale. Üldiselt nad aimavad, mida elamust saab, eelistades väiksemaid ja hinnalisemaid asju, mida on lihtne põue pista, näiteks sularaha ja ehteid. Juhuvaraste eesmärk on midagi võimalikult lihtsalt varastada, nad ei plaani pikalt ette. Nendeks võivad olla ka peolt leitud uued tuttavad, keda enda poole istumistele kutsutakse. Kui koduomanik on magama jäänud, hakkavad uued tuttavad tema kodus omapäi tegutsema ja ärgates võib ta avastada, et midagi on kaasa viidud.

Turvaekspert Pärjala rõhutas, et ka enne magama minemist tuleks üle kontrollida, kas kõik aknad ja uksed on kinni. «Alles hiljuti oli juhtum, kus käidi mitmes Tartumaa elamus, mille aknad olid jäetud tuulutusasendisse.»

Kui on soov siiski aknaid tuulutusasendisse jätta, tuleks paigaldada akendele valvesüsteemi magnetandurid, mis annavad häire, kui kurjategijad tuulutusasendisse jäetud akna sisenemiseks avavad. «Hea oleks teisel korrusel toimetades panna alumine korrus valvesse. On olnud juhtumeid, mil pererahvas on teisel korrusel ja pätt toimetab alumisel,» andis Pärjala veel ühe soovituse, kuidas tagada oma kodu ja pere turvalisus.